Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Silvia Paluoja: Info bussiliikluse kohta ajab e-riigis pea segi

Silvia Paluoja. FOTO: PP

Praktika on tõe kriteerium. Ja see tõde ütleb, et maapeatuste infotorudel kirjas teavet ei saa üks ühele võtta. Eriti suvel, kui toimivale ühistranspordile lootvat võõrast rahvast külasidki pidi harilikust rohkem liikvel.

Seisan peatuseposti kõrval nagu post ja ootan, sest istepingi on vallutanud igas suunas sebivad mustad sipelgad. Ootan ja vaatan, kuidas asulavahelt lendavad läbi autod, mille juhid pimesilmselt eiravad kiiruspiirangu märke. Seisan ja aeg läheb. Viis minutit, kümme minutit, 15 minutit üle infotoru väljatrükil bussi tulekust kinnitust andva aja. Kaugemale jalutada ei julge, sest äkki “ta” tuleb. Tööaja algus hakkab kätte jõudma, aga mina seisan ikka veel 50 kilomeetri kaugusel. Siis viskab närv üle. Mobiili teises otsas teatab bussiinfo daam, et liin number see ja see sõidab suviti teisel kellaajal.

Väljatrükk infotorul ütleb, et sel kellaajal sõidab konkreetne buss vaid laupäeviti ja pühapäeviti, tööpäeviti aga jõuab peatusesse 40 minutit varem.

Nõuan aru, kes vastutab valeinfo eest. Maavalitsus, kostab vastus.

Maavalitsuse transpordinõunik Avo Rahu ohkab: infotorusid peatustesse pannes võtsid nad endale üle jõu käiva ülesande. Sellepärast, et kui maaliinide kellaajad püsivad surmkindlad, siis kommertsliinid (selgus, et minagi ootasin kommertsliini bussi) muudavad saabumist-väljumist lausa üleöö ja neil ei ole kohustust teavitada maavalitsust ega teabe väljapanijat, kelleks on piirkonda teenindav bussiettevõte.

See tähendab, et lõunas M.K. Reis-X, põhjas Mulgi Reisid, linnaümbruses AS MTG ja … Nendega sõlmitud lepingus pole rida, mis kohustaks neid kommertsliinide kellaaegu rahva teavitamiseks üldse üles panema. Aga kust peab tavaline reisija teadma, millise firmamärgi all üks või teine buss sõidab?

Transpordinõunikul on õigus küsida: kust võetakse see tööjõud, kes igal muutusel jõuaks silma peal hoida ja pidevalt infotorusid vahetada?

Eriti tihe tööpõld ootaks Tallinna ja Lihula suunal, sest kui mõni kommertsliini, olgu siis Go-Busi, Sebe, Taisto või mille iganes teenindataval suunal mingi kellaaeg muutub, tähendab see ka Pärnumaa peatustes vajadust info vahetamise järele. Loomulikult ei ole see vabatahtlik töö, vaid nõuab kulutusi ja tegija tahab palka.

Omapärane nähtus bussiinfo teabetaevas on suuremate maakohtade peatustes aknad. Näiteks Vändras, kus ootekoja aken on nagu kuulutuste post, kuhu sõitjaid teenindavad ettevõtted on oma sõiduplaane veebist A4 formaadis trükituna kleepinud.

Kõige krooniks on 2008. aasta print Pärnu bussipargi kodulehelt. Heureka!

Olles e-riigi kodanik, löön lahti internetiavarused. Üks infoportaale väidab, et sellist bussi, millega lõpuks külavahelt Pärnu jõudsin, pole olemaski. Teine kinnitab, et esimene buss sealtkandist ei tule mitte 6.20, vaid 9.17. Kolmas ajab pea hoopis segi, sest lubab nädalavahetusel sama liininumbriga bussi peatumist kümneminutise vahega.

Kuigi tahan reisida, mitte peatuda, annab kõige adekvaatsema teabe lõpuks portaal www.peatus.ee. Ainult et sellel aadressil tegutseja peab varuma kannatlikkust ja täpselt teadma alg- ja lõpp-peatuse nime.

Isiklik järeldus suvisest ühistranspordi kasutamisest on selline, et külavahel on kindlaim infoallikas kohalik elanik, kes teab täpselt, mis kellast buss tuleb.

“Jah, näed suvel see buss enam ei sõida, hakkab sügisest jälle käima, kui lapsed kooli lähevad, aga meie saame siin võõrastelt pahandada, et valed kellaajad üleval,” räägib kohalik memm ja läheb oma teed.

Tagasi üles
Back