Eesti kauplused lisavad jalanõude hindadele vähemalt pool, osutavad statistikaameti läinud nädalal avaldatud andmed.
Poed kasvatavad jalatsite hinda
21. juuli 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal jäi poodide juurdehindlus alla 60 protsendi, ent seda on siiski enam, kui oli 2009. aastal. Samal ajal on poed hinna lisamisega tagasihoidlikumad kui buumiaastatel, mil juurdehindlusprotsent ulatus 70ni.
Hoolimata juurdehindluse kasvust, müüsid poed jalatsivaru eelmisel aastal läbi pisut kiiremini kui tõsisel kriisiajal. Masu tõttu pikenes 2009. aastal kingade-saabaste müügiaeg 160 päevani, mullu said poodnikud kaubast lahti keskmiselt 25 päeva kiiremini.
Suurem osa Eestis müüdavatest jalatsitest on pärit Hiinast: Eesti enda ettevõtted siinsetele elanikele piisavalt jalavarje valmistada ei suuda. Liiati on jalatsite tootmine viimasel kümnendil Eestis pidevalt vähenenud ja praegu on kingade-saabaste valmistamine peamiseks tegevusalaks vaid 21 firmal.
Tootmise hoogsast taandarengust annab hea pildi tõsiasi, et kui 2003. aastal valmis Eestis rohkem kui kaks miljonit paari jalatseid, siis 2010. aastal jäi see arv miljoni kanti. Seega ei saaks kõik Eesti elanikud oma tootjatele lootes kingi jalgagi.
Importkauba abil on Eesti siiski sellises seisus, et meie turule jääb aasta jooksul 3,7 miljonit paari jalatseid ehk statistiliselt pea kolm paari elaniku kohta.