Juba järgmisel aastal võivad gaasitarned Saksamaalt muutuda otsustavaks, et katta Taani ja Rootsi gaasivajadus, kirjutas Rootsi päevaleht Svenska Dagbladet.
Rootsi hakkab varsti sõltuma Saksa tarnitavast Vene gaasist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi kaitseväe uurimisinstituut on hoiatanud sellise impordi eest, mis juba 2012. aastal võib seada Taani ja Rootsi sõltuvusse Vene Gazpromi gaasist, mida Nord Streami torusüsteem Saksamaa gaasivõrku külluses tarnib.
Rootsi teel gaasisõltuvusse
1985. aastast on Taani, suur gaasieksportija, rahuldanud Rootsi gaasitarvet. 2005. aasta oli Taani gaasitoodangus tippaasta, nüüd on gaasiväljad Põhjameres hakanud ammenduma.
Olukorra muudab raskemaks asjaolu, et Rootsit ühendab Taaniga vaid üks gaasijuhe ja Taanil omakorda üks juhe, mis seob teda Euroopa gaasituruga. Üks gaasijuhe väljub Saksamaalt Ellundist, kulgeb läbi Taani Dragöri, sealt piki merepõhja Trelleborgi ja Rootsi läänerannikut pidi Stenungsundi.
Möödunud suveni ei olnud Taanil võimalust importida gaasi Saksamaalt, sest varustamine toimus üle piiri ainult lõuna suunas. Nüüd, kui gaasijuhe on kahesuunaline, võib gaas voolata Taani-Rootsi gaasisüsteemi.
40 protsenti Saksa gaasist pärineb Venemaalt ja varsti saavad seda tarbida rootslasedki.
Taani Energineti asedirektori Torben Brabo arvates hakkab tulevikus 20 protsenti Taanis ja 40 protsenti Rootsis tarbitavast gaasist voolama Venemaalt.
Teoksil on enamat
Gaasijuhtme majandusliku rentaabluse kindlustamiseks müüakse gaasikoguseid ette. Gazprom, Nord Streami enamusaktsionär, ei ole selles suhtes erand. Seetõttu õnnestus Taani energiaettevõttel Dong alla kirjutada Gazpromiga 20aastasele lepingule, mis tänavu sügisest kindlustab Vene gaasitarned aastas miljardikuupmeetrises mahus. Ent õige pea suurendati lepingu mahtu ja 2012. aastast on tarnekogus kaks miljardit kuupmeetrit. See katab 30 protsenti Taani-Rootsi gaasitarvidusest.
Peale Dongi on Rootsis ainult üks oluline gaasi edasimüüja – E. ON. Saksa energiahiid on osanik Nord Streamis ja ostab 25 protsenti selle gaasist.
Rootsis on gaasitarbimisel olnud siiani varjatud tähtsus, kuid 2008. aastast on see suurenenud 80 protsenti, jõudes 1,7 miljardi kuupmeetrini aastas. See gaasikogus vastab 3,5 protsendile Rootsi energiavajadusest.
Gaasi tähtsus tõuseb
Regionaalses perspektiivis on gaasi osa suurem. Sel sajandil on ehitatud kaks gaasküttel soojuselektrijaama: Malmös ja Göteborgis.
Need jaamad annavad vastavalt 40 ja 35 protsenti mõlema linna tarbitavast soojusenergiast. Peale selle toodavad elektrijaamad küllaldaselt elektrit, et katta Malmö vajadused topelt.
Mõlemat jaama saab hädaolukorras kütta õliga, kuid kasutegur oleks siis väiksem.
Energiatootjad pole ainsad gaasikasutajad. Tasapisi on gaasist saanud Lääne-Rootsi tööstuse lahutamatu osa. Üle 2000 ettevõtte tarvitab gaasi kütteks või toorainena.
Gaas katab 20 protsenti energiavajadusest neis 30 kommuunis, mis praegu on ühendatud Rootsi Gaasi peavõrguga.
Import Saksamaalt läbi Taani avab uusi võimalusi, sest Rootsi saab tänu gaasijuhtme kaheharulisusele juurdepääsu Euroopa gaasivõrgule.
Saksamaa ei impordi gaasi ainult Venemaalt, vaid ka Norrast ja Hollandist.
Kuni gaasiturg toimib normaalselt, võib Rootsi oma gaasivajadust rahuldada, sõlmides lepinguid mitme tarnijaga.
Uus gaasijuhe Rootsi ja Norra vahel, niinimetatud Skan-ühendus sattus 2009. aastal kolikambrisse, mille põhjustas finantskriis, mistõttu mitu osanikku oli sunnitud plaanist loobuma ja investeeringud tühistama.
Gaas ja tulevik
22 protsenti maailma gaasitoodangust tarbib USA, Euroopa Liidu tarvidus on 15 ja Venemaal 13 protsenti. Rootsi 1,7 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas vastab 3,5 protsendile energiavajadusest.
Pool 1,7 miljardist kuupmeetrist kasutatakse elektrijaamade kütteks, 35 protsenti tarbib tööstus, ülejäänu moodustavad majapidamisgaas ja autokütus.
Gaasi tulevik on jaganud Rootsi kaheks. Lääne-Rootsis on kogemused Göteborgi Hisingenis asuvast uuest soojuselektrijaamast ainult positiivsed.
Akadeemilistes ringkondades, näiteks Stockholmi kuninglikus tehnikaülikoolis, loetakse gaasi pikas perspektiivis ajutiseks lahenduseks, selle asemel võiks hakata enam kasutama hakkpuitu.
Allikas: Svenska Dagbladet