/nginx/o/2018/11/06/11552978t1hec9c.jpg)
Täna möödus 80 aastat päevast, mil Pärnu kesklinnas avati esimest korda Suursilla nime kandev sild. Praegune rajatis on selles asupaigas küll juba kolmas, kuid nimi on jäänud samaks. Kuigi aeg muutub, pakub Suursild endiselt kõneainet. Juba homsest Pärnu Postimehest võib lugeda rajatise seisukorrast ja tulevikust ning põgusalt aastakümneid plaanitud kolmandast sillastki.
Suursild avati pidulikult 6. novembril 1938, sündmuse juures viibis Konstantin Päts. See oli ilusaim sild, mis kunagi Pärnu jõel olnud. Esimene laev, mis sillaava läbis, oli lipuehtes kaubaaurik Kassari, mille Vene allveelaev 11 kuud hiljem 10. detsembril 1939 uputas.
Suursild õhiti 1944. aasta 23. septembri hommikul vahetult enne Vene tankide jõudmist Ülejõele. Päev varem olid Suursilla kail maha lastud põgenejate voorihobused, mis seal 23. septembri hommikul pealtnägijate mäletamist mööda ikka veel vedelesid.
Kohe 1944. aasta sügisel ehitati üle Pärnu jõe puusild, mis teenis rahvast 31. detsembrini 1956. Sel päeval avati pidulikult Kesklinna sild, mis samuti Suursillaks ristiti. Esimene auto, mis üle uue silla sõitis, oli takso, mida roolis Abram Ratut.
/nginx/o/2018/11/06/11552976t1hdd44.jpg)
Kesklinna silla viimane suurem remont tehti 1995. aastal ja peagi võib ajaloolist silda taas uuenduskuur oodata. Kesklinna silla seisukorrast ja tulevikust räägivad juba homses Pärnu Postimehes sillaekspert Elmo Rohelsaar ja abilinnapea Siim Suursild.
Suursilla ja teistegi Pärnu sildade saamislugudest on kirjutanud Tõnu Kann loos "Pärnu suured sillad" ning Olaf Esna loos "Pärnu ehitatud ja ehitamata sillad".
/nginx/o/2018/11/06/11552980t1h8f9d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/10/17/7225995t1h970a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)