Rannaniitude ja -lehmade lugu

Kalev Vilgats
, Pärnu Postimehe arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Kesk õitsvaid lilla...” Linnapea Vello ­Järvesalu ja abilinnapea Väino Moor tutvuvad Pärnu rannaniidul Balti sõrmkäpaga. Selgitustööd teeb zoo­loogia ja botaanika instituudi teadur Vilma Kuusk.
“Kesk õitsvaid lilla...” Linnapea Vello ­Järvesalu ja abilinnapea Väino Moor tutvuvad Pärnu rannaniidul Balti sõrmkäpaga. Selgitustööd teeb zoo­loogia ja botaanika instituudi teadur Vilma Kuusk. Foto: Henn Soodla

Kaks aastakümmet tagasi lõõmasid kired Pärnu randa kavandataval maastikukaitsealal, kus põrkusid looduskaitsjate ja ärimeeste huvid. Nende kivide vahele jäi Pärnu linnavalitsus.

Kristiine Keskuse AS oli algatanud detailplaneeringu 132hektarisel alal, kavandatava maastikukaitseala suurus oli 15–16 hektarit. Probleem oligi, kuidas sellel, umbes kümnendikul territooriumist tegutsemises ja piirangutes kokku leppida.

Igatahes veel novembri alul 1998 ootas maavanem Toomas Kivimägi linnapea Vello Järvesalu arvamust kavandatava Pärnu maastikukaitseala kaitse-eeskirja projekti kohta. Küll väljendas arvamust abilinnapea Väino Moor: “Me ei ole nõus range režiimiga kaitseala moodustamisega.” Selle loomist tulevat käsitleda linna üldplaneeringust lähtudes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles