Ajalugu - Pärnu Postimees

Olaf Esna pajatab ⟩ Võõrtööliste reaalsus 1940. aastal: siidisukkis sõnnikut laotama Ka 1940. aastal vajasid Eesti talupidajad lisatööjõudu. Sisemaa taludesse saabus rohkesti põllutöölisi Saaremaalt, Narva-tagustest küla-dest ja Petserimaalt, kust värvati 1600 kätepaari. Tänu kodumaisele liikumisele jäi nõudlus välistööjõu järele väiksemaks. Siiski telliti põllutöökoja eestvedamisel tööjõudu välismaaltki. Kuna Poola riiki enam polnud, pöörduti Leetu.

Academia Pernaviensis koondab kohalikku vaimueliiti Pärnust sai ülikoolilinn 1699. aasta 28. augustil põhjusel, et Academia Gustavo-Carolinal tuli põhjasõja tõttu Tartust siia kolida. Pärnuski kandis ülikool algul sama nime, kuid juunis 1700 ilmus asutuse pitsatile Academia Pernoviensis. Tartu ülikoolist (TÜ) oli saanud Pärnu ülikool, mis tegutses 1710. aastani. Hoolimata lühikesest perioodist mõjus kõrgkooli olemasolu soodsalt Pärnu arengule.

Hobidetektoristi köidavad metalliotsija helid ja põnevus Ehk on paljud inimesed märganud põldude või vanade talukohtade ümbruses metalliotsijaga kõndijaid. Üks selline hobidetektorist on Kuldse Trio artisti nimekaim, pärnakas Jüri Vlassov.

Olaf Esna pajatab: Riiklikult organiseeritud võõrtööliste sissetoomine ulatub aastakümnete taha (1) Tänavust kevadet jääb meenutama põllumeeste ja poliitikute vastasseis ukrainlastest tööliste pärast. Rahvuskonservatiivid näeksid heal meelel, et välismaalaste tallad ei puutuks Maarjamaa mulda. Paraku jääb see aeg, mil Eestis polnud võõramaalasi, väga kaugesse minevikku, sest niipea, kui meie esivanemad organiseerusid kihelkondadeks ja maakondadeks ning meeste kätte tekkisid relvad, tulid meie maile orjadki, keda vabatmehest eristas pügatud pea.

Olaf Esna pajatab: Audru parun, pullid ja eliitkari Kümme aastat Liivimaa maamarssali ametit pidanud Audru parun Adolf Konstantin Jakob Pilar von Pilchau (1851–1925) põrus vanuigi poliitikuna, kui laskis end valida rüütelkondade loodava Balti hertsogiriigi regentnõukogu etteotsa. Rüütelkonnad ei arvanud midagi põlisrahvaste iseseisvumisest ja noor Eesti Vabariik ei unustanud ega andestanud seda. Karistuseks konfiskeeriti parun von Pilchaule kuulunud Audru mõis ja selle eest ei makstud talle mingit hüvitist. Eesti riigile oli Pilchau persona non grata ja talle ei antud sissesõiduluba. Abikaasa vaevanägemise peale lõpuks talle halastati ja nii sai ta viimased eluaastad veeta Pärnus.

Fotod aastate tagant: Pätsi monument kisti maha 11. augustil 1940 lõhkusid Nõukogude aktivistid Tahkurannas pisut üle aasta varem avatud Konstantin Pätsi ausamba.

800 aastat tagasi korraldasid saarlased Lihulas veresauna (1) Täna tähistatakse 800 aasta täitumist Lihula lahingust, mis ajalukku on läinud eestlaste ühe suurema võiduna.

Kadunud velle jälgedel Mitu-setu aastat tagasi tuli mul Nikolai tänava keldris puudu mõistusest elektrikilbi juures ja palusin appi Pärnu REVi aegadest tuttava Udo Helila. Jutuajamise käigus tuli välja, et viimases sõjas jäi teadmata kadunuks tema vanem vend Vello. Vanemate pöördumised igale poole jäid tulemuseta.

Galerii: olümpiamees Tiit Helmja viis omaaegsed sõudekuulsused veele Omaaegne sõudetipp Tiit Helmja võõrustas kunagist sõudjate ladvikut oma 75 aasta juubeli puhul jõel vanu aegu meenutades: koos tehti kaheksapaadil Rääma kohal nii mõnigi tiir.

Video ja galerii ⟩ Pärnu jahisadama tankla juures süttis kaater põlema Täna kell 12.31 sai häirekeskus teate, et Pärnu jahisadama Alexela tankla juures on süttinud veesõiduk.

Loetumad uudised

Otseblogi

Poliitika

271

VIDEO JA BLOGI ⟩ Ratas: torti naeruvääristada on imelik (24)

Valitsuse pressikonverents

Loe artiklit

Pärnu Postimees

229

Hahni pubis ähvardas inimesi mahalaskmisega äärmiselt nõudlik kunde (2) Loe artiklit

Otseblogi 19:43

Koroonaviirus

VIDEO JA BLOGI ⟩ Üha rohkem töökohakoldeid. Terviseamet teeb vahekokkuvõtte viiruse levikust (2) Loe artiklit Vaata videot

Pärnu Postimees

171

Pärnu randa ähvardab supluskeeld (5) Loe artiklit

Pärnu Postimees

Prokurör küsis Kesklinna sillal narkouimas avarii põhjustanule pea kolm aastat vangistust, kaitsja pidas seda pretsedenditult karmiks karistuseks (2) Loe artiklit

Ajaloolane: Külgkorviga ratas oli Kihnus kunagi karjuv uuendus Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi osakonnajuhataja, akadeemik Valter Lang käis sel heinakuul Kihnus ja oli lahkesti nõus jagama oma mõtteid meie lehe lugejatega. Sedastades, et kui kohalik kogukond väärtustab oma kultuuri, püsib see nagu murregi.

Sindi Kalju 100 aastat: raskejõustikust jalgrattaspordini Sindi spordiklubi Kalju nimi ei pruugi spordisõpradele palju öelda, ent ajaloohuvilised teavad ühingut väikelinna, laiemalt maakonnagi sporditraditsioonide kauaaegse kandjana. Praegu kümmekonda jalgratturit koondav ja selle spordiala võistlusi organiseeriv klubi jõudis 12. juunil väärika verstapostini: asutamisest möödus 100 aastat.

Nagu tänavu pärsiti võidupüha Eestis kaheksa aastakümne eestki Tänavune üleriigiline korraldus jätta võidupühal ära suured rahvakogunemised ja soovitus kodanikele koguneda võidu- ja jaanitulede juurde pereti, pole iseseisvas Eestis esimene kord jaanide tähistamisele kriips peale tõmmata.

Piistaoja talu pere klopiti üles enne hommikust lehmalüpsi Sirelite õitehullust jätkub jahedal kevadel jaanikuu keskpaigani, õrnlillade lõhnavate kobaratega põõsad on Piistaoja talu häärberi ees paisunud nii laiaks, et varjutavad mõlemale poole välisust kinnitatud pronksbareljeefid. Parempoolsel on kujutatud Piistaoja talu peremeest Theodor-Johannes Pooli, teisel tema töö jätkajat Edgar Keevallikut. Skulptor Mati Karmini paljuütlevus ilmneb 1989. aastal avatud loomingu detailides: Pooli esileulatuva näo kõrval on kujutatud lehmad, kukla taga aga sinelites püssimehed ja ülaosa täidab küüditamisrong.

Hispaania haigus Pilusilmse viiruse poolt nelja seina vahele ehmatatuna oli aega mõelda ja nii meenus mulle, et riiulil peaks olema raamatuke eelmise sajandi kõige ohvrirohkema pandeemia kohta. Leidsingi Tartu linna kooliarsti Feliks Lepa Põhja-Balti arstide seltsi Tartu osakonnas peetud ettekande äratrüki “Hispaania haigus”, mille on välja andnud Postimehe kirjastus 1918. aastal. Selle lehitsemise järel tuli juba riiulilt otsida Valguse kirjastuse sarjas “Teadus ja tervis” 1970. aastal ilmutatud, Pärnu kauase sanitaarepidemioloogiajaama ehk tervisekaitsetalituse peaarsti Raul Vodja raamat “Nohu, köha, gripp”.

Mihkel Lüdig – mees, keda võiks tunda rohkem kui ühe laulu järgi Täna 140 aastat tagasi Vaskräämal sündinud Mihkel Lüdig oli nii värvikas tegelane, et temast võiks keegi Eesti režissööridest vändata kunagi mängufilmi. Sisult ei jääks see kindlasti alla vehklemislegend Endel Nelise elust ainest saanud “Vehklejale”, kuid võiks olla niisama seikluslik rohkem tõetruultki.

Märtsiküüditamine ⟩ Lootus koju saada täitus aastate pärast Päikeselise laupäeva hommikul 71 aastat tagasi manööverdas Kilingi-Nõmmes vedurijuht Artur Lossmann nummerdatud kaubavaguneid – selliseid, millega tsaariajal veeti loomi. Mees ei julgenud küsida, mistarvis 37 vagunit ümber paigutada tuleb, sest tema selja taga seisis püssimees. Baltimaades oli punavõim alustanud salajast operatsiooni “Priboi” (“Murdlaine”), et saada jagu natsionalismist, kulakutest ja sundida küüditamata jäänud maarahvast kolhoosidesse.

Sindi laululava läbi aastakümnete Kui Riia preislasest kaupmees Johann Christoph Wöhrmann Pärnumaale 1832–1834 vabriku asutas, oli sellel kohal vaid mõne taluga Saia küla. Suurlinna kogemustega ärimehel olid aga oma plaanid ja üsna vaba voli Pärnu komandandilt tähtajata rendile saadud Sindi mõisa maad oma käega ümber kujundada.

Pärnumaa mehed sanitaarrindel Eelmistel aastatel sai meelde tuletatud Pärnu ja Pärnumaa meeste panust vabadussõja rinnetel, aga meie kandi mehi jätkus tagalassegi ja küllalt olulistesse ametitesse ja nende panus sõja edukaks lõpetamiseks polnudki tagasihoidlik.

Raetsirkus ja sõda veokitega Niinimetatud nullindatel tehti Pärnus korralikult tsirkust. Linnavolikogu igalt istungilt võis oodata mingit vimkat, mis kaks aastakümmet hiljem panevad vaid pead vangutama. Näiteks: veebruaris 2000 soovisid Mõõdukad oma eelnõuga ei rohkem ega vähem kui tunnistada kehtetuks Pärnu linna eelarve.

6. polk rahuajal ja tema kroonikud Vaherahuleping hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920 ja selle tingimuste kohaselt jäid kõik Eesti väeosad sõjategevuse lõppedes oma kohtadele. Vaherahu ajal kindlustati ja parandati kaitsepositsioone, sest vaherahust hoolimata võis sõda alata uuesti.

Koolikära lugu Veebruari algul 20 aastat tagasi kirjutas Pärnu Postimees, et poolteise nädala pärast otsustab Pärnu linnavolikogu, kas soostuda haridusvõrgu korrastajate ettepanekuga pühkida kohalik täiskasvanute gümnaasium ajaloo prügikasti.

6. polgu sõjasõidu lõpp Narva rindel Narva vabastati punaikkest 18. jaanuaril 1919 ja seejärel asusid meie väed Narva jõe üldjoonel. Vahelduva eduga kestsid lahingud mai keskpaigani ja olukord püsis muutumatuna.

Pärnu observatooriumi kolm katset Kõik ajaloohuvilised teavad, et Rootsi ajal 17. sajandi lõpul toodi Academia Gustavo-Carolina (1699–1710) ülikooli õppetöö Pärnusse. Plaanis oli ehitada korralik tähetorn ja sisustada see ajakohase tipptehnoloogiaga.

Kesklinna arenemise lugu Läinud aastatuhande, 1999. aasta lõppu mahtus hea uudis, mis võis olla esimene märguanne, et pärast Aasia võlakirjade kriisi hakkab majandus taas elavnema. Nimelt kirjutas Pärnu Postimees, et üle kümne aasta varemeis seisnud kunagine inseneride maja Pärnus Hommiku tänaval projekteeritakse teenindus- ja kaubanduskeskuseks. Inseneride maja vundamendiauk oli kui mälestusmärk üleminekuaja unistustele ja nende purunemisele. 1991. aastast olid varemed omanikku vahetanud. 1999. aasta lõpul oli nende peremees Ernst Anton Friedrich Habermeyer, kelle plaan oli hoone 2000. aasta lõpuks valmis ehitada.

6. polk Eesti idapiiri kaitsel Pihkvamaalt lahkumisega lõppes 6. polgu osavõtt pealetungilahingutest ja polk asus kaitselahingute ajajärku, mis kestis vabadussõja lõpuni. Nüüd oli polgu ülesanne hoida ja kaitsta seda, mis meie kaitsevägi oli saavutanud 1919. aasta talvel, kevadel ja suvel. Punavägi sõdis edasi, et laiendada oma riigi piire Läänemereni. Nüüd pidid meie mehed sellele survele vastu seisma ja rahu võitma.

Suurimat kahju kandsid koduomanikud Orkaani mõõdu välja andnud 2005. aasta jaanuaritormi tõttu kandis materiaalset kahju hinnanguliselt üle 5000 inimese suvepealinnas ja tuhatkond elanikku maakonnas.

Teadlased pidasid jaanuaritormi juhuslikuks nähtuseks 2005. aasta jaanuaritormi tekkepõhjusi ja tagajärgi on eri ülikoolide teadlased uurinud nii vahetult tulvavee järel kui hiljem, viimati projekti “Balt Coast” käigus.

Ajaleht oli elektri, raadio ja mobiilita jäänutele ainus infokanal Pühapäev, 9. jaanuar: erakorraline tööpäev Ööl vastu pühapäeva, 9. jaanuaril puhkenud torm laastas Pärnumaad suure innuga. Sellel pühapäeva hommikul helistas ajalehe tollane tegevtoimetaja Iira Igasta läbi ajakirjanikud, küljendajad, tekstitoimetajad, fotograafid ja tund–paar hiljem olime toimetuses, et anda välja Pärnu Postimehe erileht, mis kanti maakonnas postkastidesse esmaspäeval ja teavitas inimesi toimunust. See kaheksaküljeline, nüüdseks rariteediks muutunud ajaleht oli tollal paljudele elektri, raadio, mobiilita jäänutele ainus infokanal.

200 aastat tagasi sündis Pärnu aukodanik admiral Possiet Väljapaistev meresõitja ja riigimees admiral Konstantin Possiet (ka Constantin Possiet de Roussier) oli sündinud 2. jaanuaril 1820. aastal (vkj 21. detsembril 1819) Pärnus.

Eelmine Järgmine

Tagasi üles