Olaf Esna pajatab: Riiklikult organiseeritud võõrtööliste sissetoomine ulatub aastakümnete taha (1) Tänavust kevadet jääb meenutama põllumeeste ja poliitikute vastasseis ukrainlastest tööliste pärast. Rahvuskonservatiivid näeksid heal meelel, et välismaalaste tallad ei puutuks Maarjamaa mulda. Paraku jääb see aeg, mil Eestis polnud võõramaalasi, väga kaugesse minevikku, sest niipea, kui meie esivanemad organiseerusid kihelkondadeks ja maakondadeks ning meeste kätte tekkisid relvad, tulid meie maile orjadki, keda vabatmehest eristas pügatud pea.
Olaf Esna pajatab: Audru parun, pullid ja eliitkari Kümme aastat Liivi­maa maamarssali ametit pidanud Audru pa­­run Adolf Kons­tantin Jakob Pilar von Pilchau (1851–1925) põrus vanuigi poliiti­kuna, kui laskis end valida ­rüütelkondade loodava Balti hertsogiriigi regentnõukogu etteotsa. Rüütelkonnad ei arvanud midagi põlisrahvaste iseseisvumisest ja noor Eesti Vabariik ei unustanud ega andestanud seda. Karistuseks konfiskeeriti parun von Pilchaule kuulunud Audru mõis ja selle eest ei makstud­ ­talle mingit hüvitist. Eesti riigile oli Pilchau persona non grata ja talle ei antud sissesõiduluba. Abi­kaasa vaevanägemise peale lõpuks ­talle halastati ja nii sai ta viimased ­eluaastad veeta Pärnus.

Loetumad uudised

1
2
3
4
5
Piistaoja talu pere klopiti üles enne hommikust lehmalüpsi Sirelite õitehullust jätkub jahedal kevadel jaanikuu keskpaigani, õrnlillade lõhnavate kobaratega põõsad on Piistaoja talu häärberi ees paisunud nii laiaks, et varjutavad mõlemale poole välisust kinnitatud pronksbareljeefid. Parempoolsel on kujutatud Piistaoja talu peremeest Theodor-Johannes Pooli, teisel tema töö jätkajat Edgar Keevallikut. Skulptor Mati Karmini paljuütlevus ilmneb 1989. aastal avatud loomingu detailides: Pooli esile­ulatuva näo kõrval on kujutatud lehmad, kukla taga aga sinelites püssimehed ja ülaosa täidab küüditamisrong.
Hispaania haigus Pilusilmse viiruse poolt nelja seina vahele ehmatatuna oli aega mõelda ja nii meenus mulle, et riiulil peaks olema raamatuke eelmise sajandi kõige ohvrirohkema pandeemia kohta. Leidsingi Tartu linna kooliarsti Feliks Lepa Põhja-Balti arstide seltsi Tartu osakonnas peetud ettekande äratrüki “Hispaania haigus”, mille on välja andnud Postimehe kirjastus 1918. aastal. Selle lehitsemise järel tuli juba riiulilt otsida Valguse kirjastuse sarjas “Teadus ja tervis” 1970. aastal ilmutatud, Pärnu kauase sanitaarepidemioloogia­jaama ehk tervisekaitsetalituse peaarsti Raul Vodja raamat ­“Nohu, köha, gripp”.
Märtsiküüditamine ⟩ Lootus koju saada täitus aastate pärast Päikeselise laupäeva hommikul 71 aastat tagasi manööverdas Kilingi-Nõmmes vedurijuht Artur Lossmann nummerdatud kaubavaguneid – selliseid, millega tsaariajal veeti loomi. Mees ei julgenud küsida, mistarvis 37 vagunit ümber paigutada tuleb, sest tema selja taga seisis püssimees. Baltimaades oli punavõim alustanud salajast operatsiooni “Priboi” (“Murdlaine”), et saada jagu natsionalismist, kulakutest ja sundida küüditamata jäänud maarahvast kolhoosidesse.
Kesklinna arenemise lugu Läinud aastatuhande, 1999. aasta lõppu mahtus hea uudis, mis võis olla esimene märguanne, et pärast ­Aasia võlakirjade kriisi hakkab majandus taas elavnema. Nimelt kirjutas Pärnu Postimees, et üle kümne aasta varemeis seisnud kunagine inseneride maja Pärnus Hommiku tänaval projekteeritakse teenindus- ja kaubanduskeskuseks. Inseneride maja vundamendiauk oli kui ­mälestusmärk üleminekuaja unistustele ja nende purunemisele. 1991. aastast olid varemed omanikku vahetanud. 1999. aasta ­lõpul oli nende peremees Ernst Anton Friedrich Habermeyer, kelle plaan oli hoone 2000. aasta lõpuks valmis ehitada.
Ajaleht oli elektri, raadio ja mobiilita jäänutele ainus infokanal Pühapäev, 9. jaanuar: erakorraline tööpäev Ööl vastu pühapäeva, 9. jaanuaril puhkenud torm laastas Pärnumaad suure innuga. Sellel pühapäeva hommikul helistas ajalehe tollane tegevtoimetaja Iira Igasta läbi ajakirjanikud, küljendajad, tekstitoimetajad, fotograafid ja tund–paar hiljem olime toimetuses, et anda välja Pärnu Postimehe erileht, mis kanti maakonnas postkastidesse esmaspäeval ja teavitas inimesi toimunust. See kaheksaküljeline, nüüdseks rariteediks muutunud ajaleht oli tollal paljudele elektri, raadio, mobiilita jäänutele ainus infokanal.
Tagasi üles
Back