Ajalugu ⟩ Tühja sest Antsla meeste vikatiostust! Sindi oli ikkagi esimene

Ühisuse poe sisevaade. Foto: Marko Šorini erakogu

19. sajandi muutused majanduses – industrialiseerimise hoogustumine, sellega kaasnenud töölisklassi suurenemine – tingisid vajaduse madalat palka ja pikki päevi tööd tegevate inimeste heaolu parandamiseks. Muu hulgas käidi välja idee ühistegevuseks.

Ühistegevuslikke seltse või ka ühinguid saab olla mitu: krediidi-, põllumeeste, kindlustus- või ka ostu-müügi ehk konsumi seltse. Kui viimaseid hakkas Eestis 20. sajandi alguses tekkima, siis kutsuti neid ka tarvitajate ühisusteks. Selle kirjatöö eesmärk on tuua selgust möödunud sajandi alguses hoo sisse saanud ühiskaubanduse alguse kohta, sest ikka ja jälle on tekkinud küsimus: milline ühistu oli esimene?

Variante on eri allikates kaks: Sindi või Antsla. Kui mitmel pool nimetataksegi mõlemat seltsi, kui esimesi Eestis, siis leidub ka materjale, kus probleemi vältimiseks Sindit isegi ei mainita.