/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
Täna kella 15 ajal, kui kaitseväe õppuse Siil käigus käivitati esimest korda üleriigiline ohuteavituse süsteem EE-ALARM ja Pärnus pandi tööle sireenid, polnud suvepealinna südames nende üürgamist kuulda ja paljud tänaval liikunud inimesed ei pannud seda ilmselt tähelegi. Päästeamet möönis, et ohuteavituse terviksüsteemi testil tuli välja kitsaskohti.
Pärnu bussijaamas oodanud Annika sõnade järgi kuulas ta, kõrv kikkis, kuidas väljakuulutatud ajal õppehäire antakse, aga ohusireeni võis aimata vaid kusagil kaugel.
“Ei tea, kas nii peabki olema või pandi sireenid tööle väiksema võimsusega,” ütles ta, märkides, et on pikalt ette teatatud ohusireenide katsetusega väga hästi kursis, sest sellest on kirjutatud ajalehtedes ja räägitud raadios ja televisiooniski. “Infot sireenide kohta on olnud väga palju.”
Bussi oodanud Aadugi oli õppehäires pettunud, sest tänavamüra käis Ülejõelt tulevast tõusva ja langeva tooniga signaalist üle.
“Sireen peab olema selline, mis lihast ja luust läbi käib, et inimesed oskaksid reageerida,” arvas ta. “Signaal peab olema selline, et kõik seda kuuleksid.”
Ehkki enne ohuteavituse katsetamist andis häirekeskus nii ajakirjanduses kui somekanalites teada, et õppehäire puhul inimesed seda kuuldes midagi tegema ei pea, olid nii Annika kui Aadu teadlikud, et pärishäire puhul tuleb varjuda hoonesse.
Aadu märkis, et bussijaamas oodates ei oskaks ta esimese hooga kusagile minna. “Ilmselt tuleks otsida varjendit,” ütles ta, lisades, et ilmselt otsiks ta võimalust koju pääseda, varjumaks viiekorruselise maja keldrisse.
Kui Pärnu kesklinnas pani ohusireenide katsetamine inimesi õlgu kehitama, siis äärelinnas üürgasid sireenid nii kõvasti, et seda kuulis tuppagi.
Vana-Pärnus elava Aivi jutu järgi oli mitme minuti jooksul kõlanud sireeni selgesti kuulda kinnise aknaga majja.
Ka kaitseväe saadetud hoiatus-SMS jõudis paljude telefonidesse üle poole tunni pärast väljakuulutatud aega.
Pärnu Postimehe toimetuses hakkasid mitme inimese telefonid piiksuma kolmveerand tundi pärast väljakuulutatud õppehäire algusaega.
Sireenid pandi tööle 22 Eesti linnas ja asulas ning Tallinna lähiümbruses ja eelnenud info kohaselt pidi see jõudma 60 protsendini elanikkonnast.
Päästeameti kommunikatsiooniosakonna nõuniku Darja Denissova sõnutsi tuli ohuteavituse terviksüsteemi testil välja mitu kitsaskohta.
“Kahes kolmandikus kohtades hakkasid ohusireenid tööle õigel ajal, kuid muudes asukohtades käivitumine hilines. Mõnes kohas sireenid ei käivitunud. Täpsema ülevaatega teeb siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT). Samuti hakkas SMIT kitsaskohti tervikuna üle analüüsima,” teatas ta pressiteate vahendusel.
Eelteavituse raames edastati info Eesti äpi, ERRi uudisterakenduse, err.ee, ETV ja ETV+ ning SMSi kaudu. Ole Valmis! rakenduse kaudu tuli eelteavitus tehniliste probleemide tõttu plaanitust suurema hilinemisega. SMSid jõudsid lõpuks hinnanguliselt 1,5 miljoni seadmeni, kuid sellise koguse teadete samaaegne väljasaatmine tähendab, et viimased võivad saada selle kätte üle poole tunni hiljem. Esimese 15 minutiga olid SMS-teavituse saanud umbes 700 000 mobiiltelefoni.
Põhiteavituse juures rakendusid äpid Eesti ja Ole Valmis! Samuti edastasid ETV, ETV+, err.ee ja ERRi uudisterakendus infoteate. SMSi levik peegeldas hommikuse eelteavituse dünaamikat. Äpiteavitustes esines viivitusi, mida nii riigi infosüsteemi amet kui ka naiskodukaitsjad analüüsivad.
