Üks lapsmõrvaritest lepib karistusega, teine mitte

Pärnu maakohus mõistis 16- ja 17aastase nooruki 19. märtsil süüdi 59aastase mehe mõrvas ja määras mõlemale üheksa ja pool aastat vangistust. Foto: Egon Ligi

Pärnu maakohus mõistis 19. märtsil 16- ja 17aastasele poisile mõrva eest peaaegu suurima karistuse, mis alaealise puhul võimalik. Kolmapäeval kukub kohtuotsuse edasikaebamise tähtaeg. Mullu augustis Tammistes 59aastase mehe piinaval ja julmal viisil surnuks peksnud noorukitest üks palus kaitsjal otsuse edasi kaevata, teine lepib üheksa ja poole aasta pikkuse vangistusega.

Semudest noorem oli kuriteo toimepaneku ajal 15- ja vanem 16aastane.

Kogu Eestit vapustanud kahe teismelise julm veretöö jõudis kohtus lahendini mõne kuuga. Lääne ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Toomas Koitmäe palus maakohtult mõlemale poisile suurimat karistust, mis alaealise puhul võimalik, ehk kümmet aastat vangistust. Süüdistatavate kaitsjad Rünno Roosmaa ja Toomas Metsma ei nõustunud mõrva paragrahviga. Nende hinnangul oli tegu surmaga lõppenud raske tervisekahjustuse tekitamisega: poisid tahtsid üksnes peksta, kuid asi väljus kontrolli alt.

Kohtu väitel oli Tammistes toimepandu aga mõrv mis mõrv: tapmine julmal ja piinaval viisil, mõlema panus võrdne, seega ka võrdne karistus: üheksa ja pool aastat. 

16- ja 17aastase nooruki karistuse tegi kohus teatavaks 19. märtsil. Noorema süüdimõistetu ema ütles juba samal päeval, et see ei tundu talle õiglane ja ta soovib otsuse edasi kaevata. Pärast otsuse põhjalikku läbitöötamist esitas noorema poisi kaitsja Roosmaa Tallinna ringkonnakohtule eelmisel neljapäeval apellatsioonkaebuse. 

​Roosmaa meelest ei ole kohus hinnanud õiglaselt tema kaitsealuse panust kõnealuses kuriteos. Roosmaa leiab, et see oli väiksem ja selle võrra peaks lühem olema karistuski. Ta toonitas, et kohtus tõendina näidatud videost nähtub, et löökide vahe oli neljakordne: üks tegi selle põhjal kümme lööki, teine ligemale 40.

"Igaüks vastutab oma süü suuruse järgi," märkis Roosmaa. Veel ei olnud kaitsja rahul sellega, et maakohus ei arvestanud süüdistatava iseloomustustega, mille andsid tema algklasside klassijuhataja ja ema. Roosmaa esitas kohtule ka poisi aukirjad-autasud. Samuti toonitas kohus kaitsja meelest liialt vähe, et selle jõhkra teo puhul mängisid suurt rolli narkootikumid ja alkohol. 

​Roosmaa jääb apellatsioonis kindlaks, et tegu ei olnud mõrva, vaid surmaga lõppenud raske tervisekahjustuse tekitamisega, ja palub paragrahvi muutmist. Kui kohus sellega ei nõustu, palub ta praegust karistust kergendada. Mõrva eest on minimaalne karistus alaealisele kaheksa aastat. Aastakese mahaarvamine praegusest karistusest ei tundu just suure võiduna, kuid noorele inimesele on see Roosmaa sõnutsi siiski suur asi.

Kuidas noorukil kinnipidamisasutuses läheb? "Tugisüsteem vanglas on ääretult hea, see hoiab poissi üleval," vastas kaitsja küsimusele, kuidas tema kaitstav vanglas hakkama saab. 

Vanema poisi kaitsja Toomas Metsma sõnutsi arutasid nad noorukiga läbi eri võimalused, sealhulgas otsuse vaidlustamise, aga poiss seda ei soovi.

Metsma tunnistas, et ta ei näe maakohtu otsuse edasikaebamisel edulootust. "Kogu menetluse jooksul rääkisin, et asi on nii ära tõendatud, seal ei ole millegi üle vaielda," lausus vandeadvokaat. Toonitades, et tema ei mõjutanud otsust loobuda edasi kaebamast kuidagi. "Eks ta lootnud alguses kergemat karistust, kuid mõistab, et tegu on toime pandud ja see on väga jõhker. Vaidlustamine ei anna midagi," tõdes ta.

Metsma avaldas, et noormees tegeleb vanglas oma terviseprobleemidega, omandab haridust ja tahab eluga edasi minna.

Prokurör Koitmäe ütles, et tutvus põhjalikult maakohtu otsusega ja leidis, et kohus on valdavas osas nõustunud prokuratuuri esitatud süüdistusega, selgitades seda seejuures põhjalikult, veenvalt ja arusaadavalt. Seetõttu ei vaidlusta prokuratuur maakohtu otsust.

​Tallinna ringkonnakohtust öeldi, et Roosmaa esitatud apellatsiooni menetlusse võtmine pole veel otsustatud. Lähinädalatel küsitakse menetlusosaliste seisukohad. Kui kohus peaks leidma, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja võtab selle menetlusse, määratakse istungipäev (suulise menetluse puhul). Kirjaliku menetluse korral küsitakse poolte seisukohad kirjalikult ning pärast kaalumist ja analüüsi järgneb kohtuotsus.