/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2025/05/11/16837734t1h89f2.jpg)
Euroopa piiri- ja rannikuvalve amet Frontex osales Saarde kaitsepäeval esimest korda, kuigi siseturvalisusele suunatud üritust on korraldatud vallas järjepidevalt 24 aastat.
Päikselisel põhjakaare tuule emmata laupäeval keerles Lauri karjääris kenake hulk uudistajaid Kaitseliidu, päästeameti, politsei- ja piirivalveameti tehnika ja esitluslaudade vahel. Eriliselt haakis pilku Frontexi väljapanek ning piiri- ja rannikuvalvajate vorm, mida siiani ehk vaid telerist nähtud.
Eestis paiknev Frontexi üksus tutvustas oma tegevust ja tehnikat, patrull- ja vaatlusautot.
"Frontex ei ole väga palju väljas käinud, nii et nendele on tegemist Eestis esimese välinäitusega. Kutsusime nad siia eelkõige ajendatuna sellest, et eile (9.mail, toim) oli Euroopa päev ja et näidata meie rahvusvahelist koostööd,” rääkis Kristjan Pahk, Kaitseliidu Pärnumaa maleva Kikepera malevkonna pealik, Saarde kaitsepäeva üks korraldajaid.
/nginx/o/2025/05/11/16837737t1hf350.jpg)
Frontexi esindaja Jüri Serman ütles, et nad on oma esindusega tõesti väljas esimest korda, ja tänas kaitsepäeva korraldajaid kutsumise eest.
„Oleme Eestis olnud mitu aastat, meie kontingent suureneb ja on tore, kui saame näidata kohalikule rahvale, kes me oleme ja mida siin teeme, et Frontexi nimi saaks tuttavamaks. Töötame Euroopa Liidu välispiiril ja väljas oleme varustusega, mida me piiririkkujate avastamiseks kasutame: siin on vaatlusseadmed ja isiklikud töövahendid,” viitas Serman.
Saarde kaitsepäeva mittetulundusühingu Marina Külakoda juhataja ning kutselise korrakaitsjana algusest peale vedanud Rauno Lensment rääkis, et ta on käinud Euroopa piiri kaitsva Frontexi lähetustes ja see ajendas neile osalemiskutset esitama.
Samal ajal kui perepäevaliste põnnid tahtsid uhkelt istuda Kaitseliidu või päästeauto kabiinis ega kartnud politseiautosse pugeda, võistlesid õhkrelvadest laskurid ja vaistuvibuga märklaua sihtijad nimetusele „Saarde täpsuskütt 2025”, mille tabel jõuab spordiklubi Saarde kodulehele, sest see kahe ala täpsusküti selgitamine on Saarde liikumisaasta sarja etappe.
/nginx/o/2025/05/11/16837740t1hd080.jpg)
Lapsed kogunesid sisekaitseakadeemia politseiametniku fotostendi juurde ja varustasid kujutist takjakinnitusega embleemide ja töövahenditega, nagu politseinikud neid nende arvates kannavad.
"Selle võiks panna talle ette, sest kui me peame filmima, siis selja taga pole kaamerast kasu, see peab olema suunatud ettepoole, aga teil läks väga hästi,” kiitis sisekaitseakadeemia kadett Janely.
/nginx/o/2025/05/11/16837739t1h35bd.jpg)
Tõmbenumber lastele oli ka politseinik, kes ohutu liikluse selgitusi täiendas õpetliku lausega rinnamärkidega, mille kujutise võis igaüks ise valida. Popimad olid loomadega märgid.
/nginx/o/2025/05/11/16837738t1ha4bf.jpg)
Kilingi-Nõmme päästekomando vabatahtlik päästja Andry Kikkull tõmbas väikeste ja suurte tähelepanu oma noore neljajalgse sõbraga, kelle helkurribal kiri "verekoer". "Ta on õpetatud just inimest otsima lõhna järgi, mis talle ette antakse. Treenime Pärnu Mantrailingu klubis, aga eksamid teeb ta Soomes,” rääkis Kikkull.
Lääne päästekeskuse inspektor Fred Kaas oli varmas seletama, millised vahendid peaks igaühel meist kodus olema, et kriisiolukorras toime tulla. "Need on mitmeotstarbelised vahendid, mida saab kasutada matkal või üldse looduses, näiteks priimus või taskulamp-raadio,” viitas ta esemeist koormatud lauale. "Minul näiteks on kõik need asjad, käin palju looduses ja vabatahtliku kaitseliitlasena oskan neid hinnata, kuid seda, kui teadlikult on meie kodanikud kriisiks valmistunud, saame teada, kui olukord käes.”
Saarde abivallavanem Külli Karu pööras varjualuse kööginurgas pannil kooki, esimene kaheksa liitrit tainast kahanes keskpäevaks kiiresti. "Kui palju maksab?” küsis järjekorras koogiline. "Tasuta!" sai ta vastuse ja korduvkasutatavale taldrikule magusa suutäie.
/nginx/o/2025/05/11/16837735t1hae81.jpg)
Varjualuse teises pooles oli üleval Saarde valla turismikaart, millele kaitsepäeva külastajad "täpitasid", kus kohast nad on. "Seda kohta siin kaardil ei olegi, oleme Võrumaalt!” jäi kõrvu, kui valla elanikkonnakaitse ja kogukonnatöö spetsialist Mairi Lilleleht soovitas värvilise mummu paigutada kaardi vabale pinnale. Stend tutvustas kerksuskeskusi ja lapsed täiendasid seda markeri abil vaba käega oma kodumaja moodi "keskusega".
"Järgmisel aastal toimub 25. kaitsepäev. Traditsioonid hoiavad meid ja riigikaitse on paljudele südameasi, ka minule,” ütles Rauno Lensment. Pärimise peale, mis annab talle jõudu vedada nii mastaapset üritust, vastas ta, et see jõud on siinsamas, platsil.
/nginx/o/2025/05/11/16837736t1h998c.jpg)
