Paugupüstolitest saavad taparelvad: politsei muretseb relvalaadsete esemete vohamise pärast

Äravahetamiseni sarnased: tulirelvaks ümber ehitatud hoiatus- ja signaalrelv, tulirelv ning nõuetele vastav hoiatus- ja signaalrelv. Pilt on tehtud 2023. aastal Eesti kohtuekspertiisi instituudis. Foto: Mihkel Maripuu

Kõiksugu pneumorelvade levik on viimastel aastatel Eestis hoogustunud. Nende valekasutus valmistab politseile suurt muret: prioriteedilt kõrgema taseme väljakutseid, kus avalikus linnaruumis või mõne kortermaja koridoris vehitakse relvalaadse esemega, saab politsei iga päev. Ja aina enam avastab politsei kurjategijate käest vabamüügi stardipüstolitest ehitatud, päris kuule tulistavaid relvi. Taparelvana ei jää omatehtud päris tukkidele kuidagi alla.

Igale tulirelva kahtlusega väljakutsele on politsei kohustatud reageerima maksimumjõududega ehk nii, nagu ees ootaks päris relv. Relvadega seotud kõrgema taseme väljakutseid koodnimedega "Charlie" ja "Bravo" sai politsei möödunud aastal 1526. Nendest tulirelva või sellega sarnast eset oli mainitud 467 korral. Tänavune ei paista alla jäävat: nelja kuuga on tehtud 129 väljakutset. 

Juhtumeid, kus seaduserikkumisi on toime pandud seadusliku tulirelvaga, esineb Eestis vähe. Aga siiski. Tagajärjed on olnud äärmiselt traagilised. Varnast on kohe võtta näide meie enda maakonnast, kus kunagine kaitseliitlane võttis arutu tulistamisega Lihulas kahe inimese elu. Seega peab politsei igat sellist väljakutset võtma tõsiselt, mis siis, et enamikul juhtudel on tegemist mänguasjadega. Need on äärmiselt ohtlikud olukorrad ja on üksnes aja küsimus, mil keegi võib sellises situatsioonis elu kaotada. Metallist mängurelvad sarnanevad tulirelvadega äravahetamiseni, isegi korrakaitsjatel on distantsilt keeruline vahet teha. Rääkimata eri õhkrelvadest. Politsei ei pruugi viimase hetkeni teada, millega ta silmitsi seisab.