:format(webp)/nginx/o/2019/10/22/12677631t1ha436.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/01/09/15820719t1hbfa2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/10/05/14115726t1h6c0e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/07/16826900t1h2d52.jpg)
Üle poole sajandi kehalise kasvatuse õpetaja olnud pärnakas Reet Parind on liikumis- ja tantsuhuvi süstinud sadadesse noortesse. Tänavu tähistab 73aastane elupõline pedagoog 55 aastat pühendumist spordile ja noorte kasvatamisele, jäädes truuks põhimõttele "liikumises on elurõõm". Õppeaasta lõpul paneb Pärnumaa kutsehariduskeskuses ka inimese- ja terviseõpetust andnud ja huviringide treenerina ametis olnud vitaalne naine ameti maha.
Kes või mis inspireeris teid spordiga tegelema ja õpetajaks saama?
Mind inspireerisid mitmed suurepärased treenerid: Linda Rannap kergejõustikus, Karl-Udo Köösel ja Henn Sepp korvpallis. Korvpalli mängisin peamiselt siinsamas pedagoogilises koolis.
Minu tugevus on alati olnud treeningute mitmekülgsus. Kehalise kasvatuse õpetaja puhul on väga oluline, et ta tunneks eri spordialasid ja suudaks igal alal lapsi innustada ja kaasa haarata. Eriti tähtis on see kutsekoolis, kus iga noor peaks leidma endale sobivaima ala – sellise, mis sobib tema iseloomu või kehaga. Nii tekib elukestev liikumisharjumus, motivatsioon ja liikumisrõõm. Tegelikult peaks see algama juba lasteaiast. Ja muidugi on vanemate eeskuju väga oluline.
