/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/12/16839303t1h4ad4.jpg)
Teave Saarde valla vaatamisväärsustest ning toitlustus- ja majutuskohtadest avaneb huvilistele ruutkoodis.
"Saarde valla initsiatiiv koostada valda tutvustav turismikaart on innovatsiooniauhinda väärt ettevõtmine, mida võiksid järgida teised Pärnumaa vallad, sest selline kaart koos QR-koodi alt leitava digiinfokihiga on koha külastajatele turismiteabe leidmisel oluline praktiline töövahend," arvas Tartu ülikooli Pärnu kolledži turismimajanduse emeriitdotsent ja selle õppeharu rajaja, atesteeritud giid Heli Tooman.
Tooman oli üks Pärnu giidide ühingu liikmeid, kes tutvus 1065ruutkilomeetrise ja lõviosas metsase Saarde vallaga vabatahtliku reisijuhi, Ristiküla külaseltsi sädeinimese Veiko Tugedami ärgitusel. Giidituuri päevaks oli nagu tellitult vallakeskuses Kilingi-Nõmmes üleval esimene uudne turismiskaart, mille ruutkoodis avaneb huvilisele teave piirkonna vaatamisväärsustest, toitlustus- ja majutuskohtadest. Vallamaja aga saab ülevaate, mille vastu tuntakse enim huvi, ja teha järeldusi.
"Sama oluline kui see kood on ka suust suhu ja silmast silma teave, mis levib kõige paremini neid paiku ise külastanud inimeste suu ja silmade läbi. Pärnu giidide ühingu küllakutsumine oli igati väärt mõte, saime suurepärase ülevaate valla turisimiobjektidest, loodusrikkustest, vaatamisväärsustest ja eesseisvatest sündmustest," jätkas Tooman. "Võib öelda, et tutvumisreisi eestvedaja oli kokku pannud vahva tuuri, mis peale väga positiivse külastuskogemuse ja kõikide meie meelte ahvatlemise andis palju ideid edaspidisteks külastusvõimalusteks ning reisihuvilistele positiivsete sõnumite edastamiseks."
"See on ju meie Raeküla elevant!" libises imestus üle huulte Lodja külas Oraveski talus. Elevant-liumägi on taaskasutuses Oraveski järve kaldal.
Tugedam ütles, et eesmärk oli näidata võimalikult palju kohti ja tekitada sihtrühmas huvi tulla grupiga mõnda külastatud kohta. Tempo oli peal, aga seitsme tunni sisse mahtus plaaniväline põige Lodja postijaama ja Lähkma külamaja õuele ning Tõitoja ürgorgu.
Lühiülevaade algab esimese peatusega Kilingi-Nõmmes Saarde käsitöökojas, kus ütles "tere tulemast" Maile Kreevis, piiriäärse Jäärja küla Sossemetsa talu perenaine, kes ühe vabatahtlikuna kümnendat aastat tegutsevas kojas toimetab ja piirkonna meistrite loomingut tutvustab.
Väljakülas ootas paisjärve, kohalikele Rahujärve äärses puhkekompleksis ettevõtja Peep Paimre, kes pole rajatise peale enda sõnutsi kulutanud sentigi euroraha.
/nginx/o/2025/05/12/16839304t1h44d8.jpg)
Kärsu mõisa naabruses tutvustasid Aasa puhkemaja, suitsusauna ja püstkoda Vaiga ja Väino Lill ning tuuritajaid vaatasid peremehe mobiilist rajakaamera pilti lähikonnas müttavast karust.
Metste aiandustalu Kärsu külas on tulipiprakollektsiooni ja tšillisõprade kokkutulekutega tuntud kogu riigis. Perenaine Katrin Pärn-Reiser juhatas tuuritajad ettekasvatusdžungli ehk kasvuhooneni, milles rohetab istikuväli.
"Küsisin sugulase käest, kus teil seal Langermal veinitalu on, aga nüüd vaatan, et hoopis Langemaa on selle koha nimi," ütles tuurikaaslane. Tihemetsa alevikus oli Langemaa pererahvas külastajate ootel, sest just sel laupäeval avati Eesti veiniteel 23 ettevõtet, neist Saarde vallas Langemaa veinimaja ja Allikukivi veinimõis.
Langemaa veinimaja peremees insener Priit Langeproon suundus giididega marjaaeda. Mustad sõstrad, arooniad, ebaküdooniad, sinikuslapuud – Eestis veel vähelevinud mari, mida on nimetatud elueliksiiriks ning mis sobib mahla ja veini tootmiseks. Perenaine Kaija Valk tutvustas Tihemetsa märgiga tooteid, naturaalseid mahlu ja veine, meeneid ja Langemaa egiidi all trükitud lasteraamatut "Paula pilvepäevik".
Allikukivi veinimõis on aastat kümme tagasi maale asunud ettevõtlike pealinlaste Raili ja Roman Heina pereettevõte, mis tegutseb kunagise vabrikandi suvelossis. Lossi võlvitud keldris toimub veinitootmine, pargi kõrvale on rajatud marjaaed. Tavaks on kujunenud rabarberipäevad õpitubadega ning suvised vabaõhukontserdid.
/nginx/o/2025/05/12/16839306t1haef3.jpg)
Ükski viit ei suuna samblavaibase männimetsa varjus Tõitoja ürgoruni kohas, kus Reiu jõgi käärdub ümber liivakünka, moodustades maalilise kõrge paljandi, mis on võrreldav Taevaskojaga.
Oma silm on kuningas, ütleb vanarahvas. Meie ütlesime, et internet valetab, kui seisime teeäärses metsatukas vastamisi 1950. aastatele iseloomuliku töölise elusuuruses kujuga kõrgel betoonalusel. Levinud kirjelduse järgi on töölisel puudu parem käelaba, aga keegi on tal amputeerinud hoopiski vasaku käelaba koos peos olnud mutrivõtmega.
"See on ju meie Raeküla elevant!" libises imestus üle huulte Lodja külas Oraveski talus. Elevant-liumägi on taaskasutuses Oraveski järve kaldal. Perenaine Riina Lilleleht pajatas puhkekohast, kus Vene ajal oli karpkalakasvandus.
Inimesed, kes seal toimetavad ja oma lugudega koha elama panevad, on imetlust väärt.
Heli Tooman, Tartu ülikooli Pärnu kolledži turismimajanduse dotsent ja selle õppeharu rajaja, atesteeritud giid
Kõveri puhkekeskus pakub elamusi sportlikule ja loodushuvilisele külastajale. Keskust tutvustades mainis endine linlane Malle Ellam, et siin on olnud kliente, kes ei julge hommikul majast välja tulla, sest mets on ümberringi, ja nad saadavad drooni ümbrust uurima.
Saunametsa külas Kargoja talus tegime õueringi pererahva Eha ja Aivar Mäekivi saatel, vaatasime kitsekarja ja ponisid, aiamaal peremehe punutud pajuvitstest hernetorne.
"Ma seisan referentsina siia kõrvale," ütles Soomaa giid Aivar Ruukel, kes kasvult keskmisest pikem, aga "torni" kõrval tundus temagi kääbus.
/nginx/o/2025/05/12/16839305t1h50b7.jpg)
Pärnu linnavalitsuse arenguosakonna turismiarenduse spetsialist Getter Koobas tõdes, et elamuste loomine on turismis võtmetähtsusega ja eredamalt jäävad meelde kohad, kus ergastatakse külastaja meeli. "Näiteks sai kohalike veinide kõrval maitsta Metste aiandustalu tšillit ja see on ehe näide, kuidas üks tikuotsatäis tšillipulbrit paneb kogu grupi kihama. Oraveski talus aga jäi tõesti meelde hoopis perenaise naeratus – see on see hetk, kus külalislahkusest saabki omaette elamus," lisas ta isikliku mulje.
Koobase jutu järgi olid külastatud kohad üsna eriilmelised ja eri sihtrühmadele ning marsruutide kujundamisel jätkub neile lähenemisviise. Mõlemad veinitegijad koos tšillitaluga on tema arvates marsruutide koostamiseks ehk universaalseimad ning sobiksid ühiselt näiteks nii toidu-joogiteemalise tuuri kui aiandustuuri sisse, aga ka võõrustama ärituriste. Praegu, märkis ta, on Saarde valla esmafookus "püüda kinni" Läti poolt autoga reisiv turist. Saarde vallal on Läti Vabariigiga ühist piiri 30 kilomeetrit.
Tooman lisas oma vaate külastatud põnevatest ja omanäolistest kohtadest.
"Mulle jättis aga kõige suurema mulje nende inimeste pühendumus, töökus, külalislahkus, aga ka nutikus ja huumorimeel, näiteks punane elevant puhkekeskuse tiigi kaldal, suurel kivil mõnulev imeline ingel, lustakad sildid," loetles ta, lisades, et vaevalt oleksime omapäi leidnud Eestis ainukest okupatsiooni ajast endisel kohal seisvat töölise betoonkuju või avastanud Tõitoja ürgorgu.
/nginx/o/2025/05/12/16839307t1h0cc0.jpg)
Turismiala asjatundja ja giidina märkis Tooman, et Pärnumaal on külastamist väärt kohti palju ning tegevust ja teenuseid jätkub igale maitsele, nii peredele, paaridele kui seltskondadele, nii eesti- kui välismaalastele ja seda suuresti aasta ringi.
"Inimesed, kes seal toimetavad ja oma lugudega koha elama panevad, on imetlust väärt. Suureks toeks neile on hästi toimiv turismiinfosüsteem ja kättesaadavuse suurendamine, sealhulgas transpordiühendused, köitvad marsruudid, võõrkeelte oskusega giidid," soovitas Tooman.
Maakonna turismi kui majandusharu elavdamise ja tutvustamise eesmärgil külastas Visit Pärnu möödunud aastal kogu tiimiga Pärnumaa valdu ja sealt sai Koobase jutu järgi alguse tihedam suhtlus Saarde vallaga, mille ettevõtlikkus ja algatus avaldab tema väitel muljet: turismi arendamine kogukonna ühendamise, näiteks digiportaali kaudu.
Teisteski piirkondades, nagu mainis Koobas, leidub tublisid toimetajad, kuid tuleb näha suuremat sihti.
Suurem eesmärk on Koobase sõnade kohaselt püüelda koostöös selle poole, et üha rohkematel turismiettevõtetel oleks välisturu võimekus, teenus Visit Estonia, seega ühtlasi Visit Pärnu keskkonnas ning võimalikult lihtne broneerimisvõimalus, sealhulgas üksikkülastajale. Mais toimub Pärnus broneerimise seminar ning teemagruppide kohtumiste, koolituste, marsruutide koostamise kõrval on kavandamisel külalislahkuse arenguprogramm.
Saarde valla uue humanitaarnõuniku Ardo Agasilla arvates võiks vallas turismiettevõtjatega regulaarselt kokku saada. Seda näiteks ümarlaudades, saamaks tagasisidet, kuidas neil läheb, kas giidituur mõjutas sel hooajal külastajate arvu, mida võiks järgmisel hooajal teisiti teha ning laiendada haaret piirinaabrite Viljandimaa giidide võrra.
