Olaf Esna pajatab ⟩ Peaminister, riigivanem, riigihoidja, president Konstantin Päts

24. veebruar, aasta 1938. President Konstantin Päts peab Eesti Vabariigi aastapäeval kõnet. Mõni aasta hiljem kadus nii oma riik kui selle juht. Foto: Estonica.org

Tänavu poolteist sajandit tagasi ehk 1874. aasta 23. veebruaril sündis Pärnumaal Tahkurannas Olga ja Jakob Pätsi perre teine poisslaps, kellest sirgudes sai väga kireva elukooga poliitik. Laps ristiti Konstantiniks.

Pätsid olid Tahkuranda sisse rännanud Viljandimaalt Holstre vallast, kus vanaisa oli vastuolude tõttu mõisnikuga sunnitud maha jätma perekonnale kuulunud Pätsi veski. Jakob Pätsi nimetatakse teatmeteostes ehitusmeistriks, ennem oli ta tänapäevases mõistes kinnisvaraarendaja ning kõrtsmik, mida kuskil ei mainita.

Kooliteed alustas Konstantin Päts Tahkuranna apostlik-õigeusu kiriku kihelkonnakoolis. 1882. aastast õppis Pärnu apostlik-õigeusu kihelkonnakoolis. Seejärel aastatel 1887–1893 Riia vaimulikus seminaris, mille jättis pooleli, ja astus Pärnu poeglaste gümnaasiumi. Järgnes Tartu ülikooli õigusteaduskond (1894–1898), mille lõpetas cand. Iur.