Pilguheit minevikku ⟩ Kuidas ehitati Sindi-Lodja sild kui omal ajal üks Eesti moodsamaid kaarsildu

Sindi-Lodja sild oli esimene kaarsild Pärnumaal. Foto: Marko Šorini kogu

Sillad ja nendega seotud lood on inimesi paelunud läbi aja. Pärnu näitel tundub, et kirgi on kütnud aastaid seegi, kui silda ei ole. Ja kui sild tuleb, on peaaegu igaühel oma arvamus ilust, liikluskorraldusest, asukohast. Sild on ühendaja nii otseses kui kaudses tähenduses. Järgnev lugu on pilguheit Reiu jõe suudmes paiknevale sillale.

Mõni aeg tagasi jõudsid meediasse uudised Sindi-Lodja silla tuleviku kohta. Nimetatud sild olla amortiseerunud ja sealtkaudu ei saa enam liigelda. Kuid kuna tegu on kauni sillaga, otsiti lahendusi, et seda säilitada. Vana sild jääbki alles, kuid kõrvale tuleb täitsa uus, Eesti esimese avaliku sektori alliansshankega sild, kus kõik lahendused töötavad välja tellija, projekteerija ning ehitaja koos. Teostus on plaanitud lähitulevikku.

Hoolimata silla kõrval infotahvlil leiduvast aastaarvust 1890 on teada, et juba 1869. aastal pakuti Lodja trahterit ja silda rendile. Lisatingimus oli saksa keele mõistmine. Seega oli mingi sild, ilmselt puust parvedele toetuv ujuvsild, mida rahvasuu ka nahksillaks on nimetanud, olemas juba esimese üldlaulupeo aastal. Rendileandjaks Sindi mõis, mille omanik oli 1860. aastast Christian Heinrich von Wöhrmann, Sindi kalevivabriku asutaja Johann Christophi poeg.