AJALUGU Pärnu: raudteega kuurortlinnast raudteeta suvepealinnaks

Kalev Vilgats
, vabakutseline ajakirjanik
Copy
Viimane rong Pärnust Lelleni. 
Viimane rong Pärnust Lelleni. Foto: Sander Ilvest/Postimees

Kahe aasta pärast täitub 130 aastat kitsarööpmelise raudteeühenduse loomisest Valga Pärnu vahel. Ometi ei kujunenud raudtee ehitus enesestmõistetavaks. Vastupidi: Peterburi–Tallinna liin näitas ilmekalt raudruuna eeliseid postitõldade ees. Vähenes sõiduaeg, mis võimaldas Eestimaa kubermangu mõisnikel saata pealinna turgudele lühema säilivusajaga toidukaupa. Pärast Põhja-Balti raudtee avamist sügisel 1870 sai piirkonna majanduse areng võimsa tõuke, mida kadestati, ometi kulus raudtee jõudmisele Edela-Eestisse veel üle veerandsajandi.

Raudtee-entusiast papa Jannsen

Pärnumaa lugejale võib tulla mõnevõrra üllatusena, et suuremaid kohalikke raudtee-entusiaste ja populariseerijaid oli papa Jannsen. Juba Perno Postimehe esimeses numbris, kus lugejatele lubatakse tuua uudiseid sellest, kuidas kõik maailma maad «ellawad ja ollewad», tunnistab Jannsen raudteede, kus auruvankriga sõidetakse «ei hoost ega härga ees» olemasolu sõnadega «terve tõsi». Saksa-, Prantsus- ja Inglismaal olevat raudteid juba 1000 penikoorma kaupa valmis. Jannseni kirjeldust mööda oli rong suur rodu tõldu üksteise taga. Esimesel vankril on aurumasin, mis tõmbab 50 versta tunnis, «kus suur rutt taga, pole suur asi kedagi».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles