/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/02/11/16648191t1h3355.jpg)
Kirbla on Lääneranna valla 150 küla hulgas tuntumaid, sest selle kirikaias puhkab ümbermatmise järel suguvõsa kalmuplatsil mees, kes esines esmaspäeval, 7. veebruaril 1944 raadios üleskutsega "Otsustamisel on Eesti rahva elu ja surma küsimus". See kõneleja oli professor Jüri Uluots, kes peaministrina täitis presidendi kohustusi.
Koduriigi väikseimas maakirikus (ehitusalune pind 311 ruutmeetrit) lugesid tollase raadioesinemise teksti ette korporatsiooni Rotalia teklites tudengid Martin Karner ja Timothy Türkson-Zujev. Nende selja taga 1783. aastal parun Clodi loominguna altarimaal "Taevasseminek" ja selle ees lipurivi trikoloori ning sündmusel osalevate organisatsioonide esinduskangastega, näopoolel aga kohalikest ja kaugematest kuulajatest, naiskodukaitsjatest ja kaitseliitlastest osalejaskond. Osalejatel mõttes 81 aastat tagasi alanud Eesti kaitselahingud ning teadmine, et möödunud on 135 aastat selleks üles kutsunud Jüri Uluotsa sünnist ja 80 aastat surmast.
/nginx/o/2025/02/11/16648192t1hd63b.jpg)
Mälestuspalvuses rääkis Lääne praost Kaido Saak eestlaste keerulistest valikutest pöördelistel 1940ndatel ning jõudis jutuga ukrainlaste kaitsesõja ja vabaduse hinnani.
"Hoia, Jumal, Eestit, meie kodumaad, kaitse teda kallist, meie armsamat …" laulsid aastapäevalised oreli saatel. Nii nagu riigihümni ajal kõlas tagapingist üle teiste diplomaat Jüri Trei konservatooriumikoolitusega hääl.
Pühakoja uksest mõnikümmend sammu kaugemal puhkab kirikaias mitu põlve Kirbla vallast pärit Uluotsi. Halli graniitkivisse on kuldsete tähtedega raiutud professor Jüri Uluotsa nimi, tema kõrval abikaasa Anette ja poeg Erik Uluots. Õigusteadlane ja riigimees pereliikmetega maeti Rootsist Stockholmi metsakalmistult kodumulda 31. augustil 2008.
"Hoia, Jumal, Eestit, meie kodumaad, kaitse teda kallist, meie armsamat …" laulsid aastapäevalised oreli saatel.
Eestlaste teise vabadussõja ehk kaitselahingute alguse aastapäeva ja Jüri Uluotsa määravat osa selles meenutatakse tavakohaselt Kirblas. Mälestusürituse algataja ja peakorraldaja on Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise ajaloole pühendunud kaitseliitlane Heiki Magnus. Lühikõnes meenutas ta Uluotsa elulugu, misjärel kattus tema nimeplaadi esine reedel päikeseloojangul trikoloorsete lintidega pärgadega. Esimese neist asetas Lääneranna valla esindaja, järgmise Eesti sõjameeste Pärnu ühenduse nimel Jüri Kask.
/nginx/o/2025/02/11/16648193t1hf190.jpg)
Naiskodukaitse Lääne ringkonna Risti jaoskonna liikmed Liiliaristi märgiga kübarates, Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi õpilased tumepunastes teklites, Saaremaa ja Lääne maleva kaitseliitlased digilaigulises välivormis. Mälestusküünalde leegivalgus nagu teejuht meenutuste juurest tulevikku.
Soojas külamajas vammused maha kooritud, kuulas ligemale 80 mälestusüritusel osalejat ajaloolase Peeter Kaasiku tunniajalist haaravat loengut. Kõneleja keskne uurimisteema on Eesti sõjaajalugu 20. sajandil ning päevakohaselt keskendus ta Jüri Uluotsale, mööndes, et ajalugu on tulvil paradokse ning ta leiab ikka ja jälle Uluotsa raadioesinemise teksti lugedes sellest uusi nüansse.
/nginx/o/2025/02/11/16648194t1hf184.jpg)
