Kaitsepataljon tõi sõjas vaimse pöördepunkti

Pärnu kaitsepataljoni baasil formeeriti Eesti rahvaväe 9. jalaväepolk. Pildil selle 5. rood. Foto: Olaf Esna erakogu

Sada aastat tagasi 28. novembril algas vabadussõda. Selle sõja jooksul ei sattunud Pärnu kordagi vaenlase kätte, kuid siit­kandi mehed andsid oma panuse raske heitluse võitu.

23. detsembril 1918 määrati polkovnik Johan Laidoner riigi sõjavägede ülemjuhatajaks. Operatiivstaabi ülemana oli ta enne toonitanud vajadust organiseerida mobiliseeritud väeosade kõrvale vabatahtlikest koosnevaid üksusi.

Juba 29. detsembril ilmus tema päevakäsk number 2 “Käsk­kiri-üleskutse kodanikele toetada oma aktiivse osavõtuga võitlust maa, rahva ja demokraatliku riigikorra eest” ja nii hakkas ta priitahtlikest koosnevaid üksusi looma. Päevakäsus on kirjas: “Iga maakond oma linnaga peab nädala jooksul väerinna abiks ja toetuseks ühe vabatahtlise pataljoni koondama ja organiseerima. Iga vabatahtline pataljon peab oma tagavara roodu organiseerima. Tagavara roodu võivad jääda mehed, kes otsekohe väerinnale saatmiseks kõlbulised ei ole. Tagavara roodusid võib sisemise korra kaitseks pruukida ja tulevad ainult hädakorral liinile saata.”