Tehnokülad ja Valgeranna lugu

Kalev Vilgats
, Pärnu Postimehe arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsialistliku põllumajanduse suurtootmise kunagine lipulaev Pärnu majanditevaheline seafarm jaanuaris 2006.
Sotsialistliku põllumajanduse suurtootmise kunagine lipulaev Pärnu majanditevaheline seafarm jaanuaris 2006. Foto: Henn Soodla

Üle kolme aasta oleme käinud ajarännakul lähiajaloos ehk tuletanud meelde, mis toimus 20 aastat tagasi Pärnus ja Pärnumaal. Ekskursioonid jätkuvad selgi aastal, kuigi 1999. aasta oli Pärnule keeruline. Keegi ei osanud arvatagi, et veel vanal aastal puhkenud Aasia finantskriis annab tunda siingi.

Jaanuaris 1999 teatas AS Pärnu Seafarm, et kunagise farmi alale tahetakse rajada tehnoküla. Seafarmi võimsa kompleksi tühjenemise järel kulus aega, et uurida investorite suhtumist. Viimane siga viidi tapale aprillis 1997 ja 40 000 ruutmeetrit tootmispinda jäi tühjaks. Tootmishoonete rendile­võtmise tingimusi uurisid paljud, tegevusplaan oli kümmekonnal ja läbirääkimisteks tuli kohale vaid mõni. Peamine probleem oli raha, mida kodumaistel huvilistel polnud, mistõttu kogu lootus oli välisinvestoritel. Arendajate hinnangul oli võimalik olemasolevatest pindadest kolmveerand (30 000 m²) vähema ettevalmistusega kasutusele võtta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles