Kuidas linnaarst 9. polgule laatsareti korraldas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pärnu linnaarst Jaan Kukk algatas nii vabadussõjas langenute mälestusmärgi (vasakul) kui Lydia Koidula ausamba püstitamise.
Pärnu linnaarst Jaan Kukk algatas nii vabadussõjas langenute mälestusmärgi (vasakul) kui Lydia Koidula ausamba püstitamise. Foto: Lilli Tölp, Henn Soodla

Verivärskelt eskulaapide käte vahelt tulnuna on meditsiiniteema mulle praegu väga südamelähedane ja seepärast valisingi 9. polgust kirjutamiseks sellele laatsareti rajamise.

Teatavasti algas Pärnu kaitsepataljoni formeerimine 1919. aasta jaanuaris. Veebruari algul liitus pataljoniga linnaarst Jaan Kukk ja talle tehti ülesandeks laatsareti korraldamine. Doktor Kukk otsis pataljoni esimese ülema leitnant Georg Zimmermanniga linna pealt sobivaid ruume. Lõpuks lepiti Nikolai ja Malmö nurgal asunud Michelsoni maja teisel korrusel olnud poollagunenud korteriga, sest samas hoones asus kaitsepataljoni staapki. Paari päevaga korrastati neli tuba. Osa voodeid ja aluskotte saadi Ühisabist, köögi sisseseade tõi Kukk oma kodunt.

Paraku polnud ravimeid kuskilt võtta. Nüüd kasutas Kukk oma linnaarsti võimu ja ametivõimudega rekvireeriti ravimeid kohalikelt rohukaupmeestelt. Need hangeldasid ravimitega seadusvastaselt ja rohud võeti neilt laatsareti tarvis lihtsalt ära.

Tagasi üles