Vabadussõja monumendi lugu

Skulptor Amandus Adamsoni ilmselt kõige õnnestunum töö on vabadussõja sangarite ausammas Pärnu Alevi kalmistul, mälestusmärk avati 1922 ja taasavati 1993. Foto: Urmas Luik

Paarkümmend ­aastat tagasi, 23. veebruaril 1999 avaldas Pärnu Postimees artikli, kuidas pintsaklipslased viisid Pärnus Mai kultuurikeskuses hoiul olnud vabadussõja monumendi originaalbareljeefi vanametalli kokkuostu.

Tollal tegutsenud AS Emexi direktor Raivo Piirak ütles lehele, et kolm soliidset lipsustatud meest tõid neljast–viiest tükist koosneva ja 340 kilogrammi kaaluva pronksbareljeefi kokkuostu ja said selle eest 2300 krooni. Huvitav on see, et mehed väitsid korduvalt: tükid kuuluvad neile ja nende äratoomisega ei teki mingit probleemi. Kolmest mehest üks esitas passi ja politsei kinnitas hiljem, et see kodanik oli kunagi töötanud Mai kultuuri­keskuse majandusdirektorina.

Sel ajal riigi muinsuskaitseinspektsiooni inspektorina töötanud Eduard Rajari (1948–2013) ütles, et Pärnu muinsuskaitseselts andis Amandus Adamsoni valmistatud bareljeefi Pärnu muuseumile 1994. aastal. Muuseumil aga sellekohast tõendit polnud ja taies oli arvele võtmata.