Kakskümmend aastat tagasi ilmus märtsi algul Pärnu Postimehes kriitiline artikkel “Bussijaama ootesaal peletab sõitjaid”. Artikli alus oli Tartu ülikooli Pärnu kolledži üliõpilase analüüs teenindusest bussijaamas.
Teenuse osutamise taseme kirjeldus meenutab nüüd lugedes õndsat nõukogude aega, kus klient oli teenindaja nuhtlus. Bussijaama hoone kohta öeldi, et see ei paista üldse silma ja kuigi ooteruum on üsna suur, ent “peale ilusa lae, mis kõige vähem silma paistab, pole ruumis midagi hästi tehtud”.