130 aastat sünnist: Jüri Vilms – väike koljat ja iseteadev pullike

Eesti esimene kohtuminister Jüri Vilms (1889–1918). Foto: Olaf Esna erakogu

Eesti Vabariigi vaderitest oli Jüri Vilms esimene, kes pidi täitma oma ristivanemakohustuse ja ohverdama noore riigi eest kõige kallima vara ehk elu. Tema kaasosaliste nagu Konstantin Pätsi ja Hugo Kuusnerini jõudis see karikas aastakümneid hiljem.

Oma lühikeseks jäänud elu jooksul jõudis Vilms korda saata üllatavalt palju. Ta oli sündinud 13. märtsil 1889. aastal Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas Kabala vallas ja alustas kooliteed samas kihelkonnakoolis. Noormehe haridustee jätkus Pärnu gümnaasiumis, kus ta pääses eksamitega kohe teise klassi. Vilms pärines kehvapoolsest renditalust ja talle oli suur kergendus see, et tema kui andekas õpilane vabastati õppemaksust. Majanduslikuks toimetulekuks tuli Vilmsil kõvema peaga ja rikkamaid kaasõpilasi õppimises järele aidata. Üks selliseid olnud näiteks Kabli kapteni Grandi poeg Reinhold.

Vilmsil jätkus veel aega esimese illegaalse puhteestlastest õpilasorganisatsiooni Taim asutamiseks 1904. aasta sügisel. Organisatsioonis oli ta rivaal klassivend Hugo Kuusner. Selles põrandaaluses tegevuses oli Vilmsi varjunimi Votele ja Kuusneril Kaupo. Kõigepealt hakati välja andma käsikirjalist õpilasajakirja Taim, mida mõnda ­aega toimetas Vilmski. Seejärel hakati muretsema raamatuid oma raamatukogu tarvis. Raamatute ostmiseks korraldati pidusid, aga direktsioon ei tohtinud raamatukogu olemasolust teada. Seepärast korraldati pidusid vaesemate õpilaste abistamiseks, aga need andsid saadud raha edasi raamatukogule. Raamatud olid köidetud, tembeldatud ja katalogiseeritud. Köitmisel pandi revolutsioonilise sisuga teosele mõne süütu brošüüri tiitelleht, mis vähendas tabamisohtu. 1905. aasta lõpuks oli kogus juba 282 teost.