Kuidas Pärnu 9. polgu vastu võttis

Eesti rahvaväe 9. polgu pidulik sissemarss Pärnusse 23. juunil 1919. Pärnakad tervitasid kodukandi sõdalasi Endla teatri ees. Foto: Olaf Esna erakogu

Võnnu (Cesise) linn langes Landeswehri sõjas Eesti rahvaväe kätte 23. juunil 1919 ja 1934. aastast tähistatakse seda võidupühana. Suuresti panustasid selle võidu saavutamisse Pärnu ja Pärnumaa meestest formeeritud 6. ja 9. jalaväepolk. 1. juuliks jõudsid meie väed Riia alla. Nüüd sekkusid Antandi esindajad ja nende initsiatiivil algasid rahuläbirääkimised ning vaherahu allkirjastati 3. juulil.

Meie 6. polk hakkas valmistuma Riiga paraadile minekuks. Mehed said selga uued Inglise mundrid. Meestel tekitas tusameelt, et esimesena marssis Riiga Põhja-Läti vägi ja need külvati lilledega üle, justkui oleksid lätlased olnud need õiged võitjad ja eestlased vaid kõrvaltegelased. 6. polgus valiti välja esinduspataljon ja sellele tehti riviharjutusi. Ülejäänud mehed mõnulesid põõsaste varjus ja viskasid nalja. Neile tundus see koomilisena, et vanu lahingumehi õpetatakse käima muusika saatel taktsammu.

Paraadipäeval, kui polgu ratsakomando ja soomusmasin Vanapagan asusid Riia poole teele, sõitis neile vastu auto liitlaste ja Läti ohvitseridega, kes teatasid, et paraadi ei peetagi, ja palusid tagasi pöörata. Arusaadavalt ei vaadanud meie sõjamehed enam Riia poole hea pilguga.