Pere kinkis kolmeaastasena küüditatule mälestusteraamatu

Kilingi-Nõmme kodus sirvib Ellen Tamm oma meenutuste põhjal koostatud raamatut lapselaps Rasmuse seltsis. Foto: Urmas Luik

Kui tollal Pärnu Kuninga tänava põhikooli kaheksanda klassi õpilane Merylin Tamm vanaema Elleni meenutusi kirja panema hakkas, oli ta viis korda vanem kui memm kodutalust väljasaatmise ajal.

Mõtte koostada uurimus vanaema ja teiste lähedaste eluolust Siberis andis tüdrukule ema Tiiu vend Tarmo. Onu arvates oli selleks viimane aeg, sest suguvõsas polnud rohkem kedagi, kes võinuks 25. märtsist 1949 kui Eesti ajaloo traagilisest päevast rääkida. Kooli ajalooõpetaja Leo Villeri juhendusel valminud töö laskis suguvõsa trükkida pereringi raamatuks “Minu vanaema lugu” ja kinkis selle Kilingi-Nõmmes elavale peategelasele sünnipäevaks.

“See raamat oli mulle üllatus,” ütleb Ellen Tamm valgusküllases elutoas ja näitab “Siberist tagasi koju” köidet, kus sees ka lapselapse kirjapandu. “Ega see meenutamine hea ole ... Loen, vaatan, nutan ja niiviisi ongi.”