Kaitseliitlase tütar viidi üheksaks aastaks orjatööle (2)

Silja Joon
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hoolimata orjapõlve vaevadest on Evi elus olnud palju rõõmu: tal on kaks last, kuus lapselast ja kuus lapselapselast, soe süda ja sõbralik pilk.
Hoolimata orjapõlve vaevadest on Evi elus olnud palju rõõmu: tal on kaks last, kuus lapselast ja kuus lapselapselast, soe süda ja sõbralik pilk. Foto: Silja Joon

Evi Intsar, kelle noorus möödus Siberi taigas raskeid vaiguämbreid tassides, stepis lehmi karjatades, kombaini peal ja lüpsilaudas töötades, tõdeb: “Unes pole ma Siberit kordagi näinud, näen ikka oma Audru kodutalu, isa ja kasuema.”

86aastane Evi on sündinud Audru vallas Liiva külas. Tema isa oli Põhara talupere poeg Johannes Kiviväli (enne nimede eestistamist Jakobson), kes 20aastasena vabadussõtta läks ja hiljem Vabadusristi kavalerina mõisamaadele 26 hektarit maad sai ning sinna asunikutalu rajas.

1932. aastal sündinud Evi õppis Audru koolis. Isa Johannes kuulus Kaitseliitu ja neid õhtuid, kui Kaitseliidu mehed nende talus koos istumas käisid ja maailma asju arutasid, mäletab ta väga hästi. Audru mõisas paiknes toona Kaitseliidu staap.

Kui algas sõda ja Vene väed Eesti annekteerisid, pages Evi isa metsa. Evi jäi kasuema Mariega tallu. Isa ei saadud tookord metsast kätte. Kuigi Saksamaa võimu all elati taluperes hästi, teab tütar, et isa tahtis Rootsi minna. See ei olnud aga sugugi lihtne. 1944. aastal okupeerisid Nõukogude väed riigi ja endine kaitseliitlane pages taas metsa.

Tagasi üles