/nginx/o/2017/11/06/7288079t1h3ba2.jpg)
Meie armastatuim jõululaul algab sõnadega: “Püha öö, õnnistud öö, kõik on maas, rahu sees.” Kas ei peitu jõulurahu erilisus tema sidemes pühadusega? Kas ei too just pühaduse tajumine seda rahu meie südamesse ja ellu? Kas ei kutsu just jõulupühad küsima pühaduse ülesande ja allika järele?
Läbi ajaloo on inimkond mõistnud erisust püha ja profaanse, üleva ja madala, hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. Püha on midagi meist kaugemale ulatuvat, midagi üldkehtivat ja ühendavat, puutumatut ja püsivat, õiget ja jumalikku. Midagi, mida maksab ihaldada ja usaldada, mis täidab südamed rõõmu ja rahuga isegi siis, kui teame, et oleme alles tee algul.
Mis on meile, eestlastele, püha? Mis on see, mida me ei tohi kaotada, mille poole püüdleme, millele pühendame kogu oma hingejõu?
On see isamaa ja emakeel, hümn, lipp ja laulupidu?
On see kodu, perekond, abielu ja armastus?
Ligimene meie kõrval oma rõõmude ja muredega?
On see elu, mis meile antud, loodus meie ümber ja Looja, kelle armastust vajame nagu laps oma vanemate hellitust? On need pühakojad, kuhu koguneme kuulama tema sõna?
Või oleme haaratud kaduvate asjade ja askelduste võimust: pangamajad, kaubamajad, karjäär, konkurents, meelelahutus, heaolu, toimetulek ja teadmatus tuleviku ees – neile kuulugu pühaduse oreool! Sic transit gloria mundi (nii kaob maailma hiilgus), teadsid juba vanad roomlased! Elus pettunule pole enam miski püha. Kirikuisa Augustinuse sõnadega: “Sina, Jumal, oled loonud meid elama osaduses endaga ja meie süda on rahutu seni, kuni ta rahu leiab sinus.”
Keskendugem siis jõuluajal pühadusele ja pühale jõululapsele, kes on sündinud maailma, et leiaksime taas üles pühaduse lätte ja saaksime tagasi oma lapsesilmad, nägema elu tõelisi, kadumatuid väärtusi.
“Me oleme uskunud ning tundnud, et sina oled Jumala Püha,“ (Jh 6:69) tunnistasid kord Jeesuse jüngrid. Seda võime ka meie. Pühadus ehitab sildu, loob usaldust ja hoolivust, kingib julgust, elu ja rahu.
Kui ka varisevad maailmakorrad ja majandussüsteemid, toob pühadus ja püha jõuluöö esile inimeseksolemise pühaduse ja väärikuse ja paneb hõiskama koos inglikooriga: „Ja maa peal rahu, inimestest hea meel!”
Kuulutan välja ülemaalise jõulurahu!
EELK peapiiskopi Andres Põderi läkituse luges pühapäeval Jõgeval ette Tartu praost assessor Joel Luhamets.