Supel- ja tööstuslinna vaidluse lugu

Maseko elurajoon jõelt vaada­tuna, august 2007. Foto: Henn Soodla

Oleme endiselt ajarännakul 20 aastat tagasi. Aasiast alguse saanud majanduskriis andis ikka veel tunda, kuid Pärnus mõeldi sel ajal linna arengule. Tüse arengukava riiulil ju leiba ei küsi. Pealegi oli vaidlus, kas supel- ja kuurortlinn või tööstuskeskus, kestnud juba aastaid, ulatudes tagasi veel nõukogude aega. Siis, muide, otsustati, et tööstus kolitakse kesklinnast minema, kavandati Niidu tööstusrajooni.

20 aastat tagasi tõdeti, et Pärnule on investeeringuid vaja kümneid kordi rohkem, kui seni on olnud võimalik arendusse paigutada. Uue üldplaneeringu elluviimine nõudnuks miljardeid kroone.

Kui investeerida kogu linnaeelarve raha, kuluks ikkagi 70 aastat, kuni arenguvajadused rahuldatud saaksid. Tegelikkus oli see, et investeeringuteks sai kulutada eelarvest vaid tühise osa.

Ühe rahamahukaima arenguplaanina nimetas tollane linnaplaneerimise ameti juhataja Tanel Tuhal Vana-Pärnu ja Raeküla veevarustuse ning kanalisatsiooni kordategemist. Selleks kulunuks 550 miljonit krooni.