Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/05/31/12217381t1hf33d.jpg)
Oleme endiselt ajarännakul 20 aastat tagasi. Aasiast alguse saanud majanduskriis andis ikka veel tunda, kuid Pärnus mõeldi sel ajal linna arengule. Tüse arengukava riiulil ju leiba ei küsi. Pealegi oli vaidlus, kas supel- ja kuurortlinn või tööstuskeskus, kestnud juba aastaid, ulatudes tagasi veel nõukogude aega. Siis, muide, otsustati, et tööstus kolitakse kesklinnast minema, kavandati Niidu tööstusrajooni.
20 aastat tagasi tõdeti, et Pärnule on investeeringuid vaja kümneid kordi rohkem, kui seni on olnud võimalik arendusse paigutada. Uue üldplaneeringu elluviimine nõudnuks miljardeid kroone.
Kui investeerida kogu linnaeelarve raha, kuluks ikkagi 70 aastat, kuni arenguvajadused rahuldatud saaksid. Tegelikkus oli see, et investeeringuteks sai kulutada eelarvest vaid tühise osa.