Tori hobusekasvanduse lugu

Tori hobusekasvanduse ajalooline väravakompleks. Pilt on üles võetud ­kasvanduse 150. aastapäeval. Foto: Henn Soodla

Liivimaa maapäeva otsusega 1856. aastal asutatud ­Tori hobusekasvanduses käisid omal ajal kõik kooliõpilased klassiekskursioonil. 1999. aasta augusti algul ähvardas soliidse ajalooga ettevõtet pankrot, sest Pärnu linnakohus oli maksuameti ettepanekul arestinud AS Tori Hobuse varad, kuna firma võlgnes maksuametile üle miljoni krooni.

Tollane tegevjuht Kalev Mitt ütles lehele, et pangaarve ja vara arestimisest hoolimata tegevus jätkub. 114 hobuse ja 186 lehma talvesööda miinimum oli varutud ja silotegu käis.

​Kõige enam kahjumit tootsid hobused, kelle müügitulu ei katnud allesjäänute pidamist. Kahjumit loodeti katta piimamüügiga, aga selle kokkuostuhind langes.

Tori Hobuse aktsiatest kuulus 40 protsenti ELKE Paluvere puidutööstusele, ülejäänu võrdselt tallinlastele Peeter Kangurile ja Imre Samsile. Riigi omand firmast oli 35 tõuhobust, kuus maakivitalli ja 1000 hektarit maad.

Toonane Tori vallavanem ­Jüri Puust leidis, et Tori Hobusel ei ole sellisel kujul tulevikku.

Põllumajandusministeeriumi riigivara haldamise büroo juha­taja asetäitja Rein Seljamäe seevastu kinnitas, et paanikaks pole põhjust.