Marika Valter: Erinoorsootöö tuleb taastada

Kui bussijaama kasutataks vaid kuhugi sõitmiseks, oleks kõik korras. Seal jõlkumisest on vaid lühike samm pahategudeni. Foto: Mailiis Ollino

Noore inimese eluküünla kustutanud juhtum Pärnus on kaasa toonud eri arvamusi. Peamiselt on nende sisu süüdlaste otsing. Hukka on mõistetud nii politseinikke, kuriteo sooritanud poisi perekonda, pedagooge kui ametnikke. Eelnimetatud peaksid meie õigustatud lootuste kohaselt tegema noorukite kasvatamisel tööd. Kuid töö murdeeas noortega ei ole kerge.

Sageli läheb selleks tarvis erikoolituse läbinud inimesi. Pärnuski on aastaid koolitatud spetsialiste Euroopa Liidu, kuid ka ülejäänud riikide abiprogrammide käigus.

Paljud küsivad nüüd: kui meil on vastava koolituse läbinud inimesed, siis kus nad on? Miks räägib meedia endiselt kurbadest juhtumitest, kus vaevu eluteed alustanud noor hukub või rikub oma tuleviku igaveseks? Miks ei näe me koolituse läbinud inimesi tänavail päästmas noortekampadest halvale teele astunud noorukeid? Ei näegi!

Nii nagu ei näe Rubensi maalidel tavakohase lopsakuse asemel düstroofikuist modelle. Seda vähemalt seni, kuni meil toimib projektipõhine erinoorsootöö rahastus.