Merkurist pidi saama majutusasutus

„Merkuri“ Pärnu Vallikraavis 1950 aastal.

FOTO: Ants Pärna. Eesti Meremuuseumi Arhiiv.

Jaan Kundla teab lisada mõne seiga Merkuri saatuse kohta aastail 1962–1964. Ta töötas sel ajal Tartu riikliku ülikooli spordiklubi juhatajana, kus sõudetreenerina oli ametis Pärnu taustaga Erich Seiler. 1962. aasta talvel otsiti Merkurile uut rakendust. Seileri algatusel ja organiseerimisel ostis TRÜ spordiklubi Pärnu merekoolilt Merkuri ära 360 rublaga. Plaan oli teha sellele sõudevõistluste ja -treeningute tarbeks 40kohaline majutusasutus.

Laeva asukohaks pidi saama TRÜ spordiklubile kuulunud 2,7hektarilise pindalaga territoorium Sindi tee ja Reiu jõe suudmest Pärnu poole. Laeva sadamaks kaevati jõega risti kanal. Pärnu linna täitevkomiteelt sai spordiklubi hoiatuskirju, et jõevoolus võib kevadise jäämineku ajal Merkuri ohustada Pärnu silda.

Kui ülikooli mehed 1962 kevadel Pärnusse jõudsid, oli Merkuri rüüstatud ja puruks pekstud. Merekooli majandusjuhataja Morozoviga oli kokkulepe, et nad võtavad laevalt maha ainult navigatsiooniseadmed. Võeti aga kõik, mis kannatas: näiteks pealisehitis, tekialune keskkütteosa. Mis alles jäi, oli keegi kangiga puruks peksnud. Ilmselt sellises seisus mahtuski laev silla alt läbi.

Majutusasutuse taastamise tööhind oli 5000 rubla. Spordiklubi sõudesektsioonil oli raha olemas, aga loodeti Kalevi spordiühingu kesknõukogu sponsorlusele, kuid asjatult. Merkuri läks vanarauaks.

Seilerist sai 1964. aastal ülikooli klubi juhataja, Kundlast Kalevi kesknõukogu instruktor ja 1965–2003 kõrghariduse, hariduskomitee ja haridusministeeriumi ametnik. Nüüd pensionil.

Tagasi üles