Suvega said rõnga 3700 tiivulist  

Sügis-tondihobud hakkasid lendama kümmekond päeva tagasi, kuid eriti sagedasti neid näha pole saanud.

FOTO: Kadri Kauksi

Augusti lõpuga tõmmatakse joon alla 41. hooajale Häädemeeste vallas asuvas keskkonnaagentuurile kuuluvas Pulgoja linnujaamas. Sel hooajal said Pulgojal rõnga jalga 3700 lindu, mis on ligilähedane tulemus pikaajalisele keskmisele. Statistika pani kokku keskkonnaagentuuri eluslooduse peaspetsialist Meelis Leivits.

Keskpärane

Keskpärane aasta oli linnujaama kahel arvukamal liigil, kõrkja-roolinnul ja tiigi-roolinnul, samuti roo-ritsiklinnul.

Alla keskmise

Selgelt alla keskmise aasta oli aed-roolinnul, kelle arvukus on viimasel kümnendil kõvasti tõusnud, rästas-roolinnul ja rootsiitsitajal.

Päris nigel

Väga kesine aasta oli soo-roolinnul ja roohabekal. Märkimist väärib aasta linnu, öösorri püügiarv: kaheksa isendit.

Haruldused

Haruldustest sattus Pulgoja linnujaama võrku üks väike-käosulane, kes on linnujaama ajaloos kolmas püütud isend (eelmised 2005 ja 2014).

Väliskülalised

Välismaal rõngastatud linde taaspüüti sel hooajal üheksal juhul: viis Läti, üks Soome, Tšehhi, Belgia ja Hispaania rõngaga lind.

Rohkelt lehetäisid

2019. hooaeg oli roostikus lehetäide poolest küllaltki rikkalik. Juba hooaja algusest (23. juulist) saadik täheldati roostikus ohtralt lehetäisid, kes on roolindudele enne rännet oluline energiaallikas. Lehetäide arvukus saavutas tipu augusti algul, kui neid võis leida kogu linnujaama ulatuses. Kuu teises pooles oli väike langus, kuid päris kadunud pole lehetäid siiani. Linnud, kes jäid roostikku pikemalt peatuma, on saanud oma nahavahe korralikult täis nuumata. Sel hooajal on püütud mitu 17 grammi kaaluvat tiigi- ja kõrkja-roolindu (tavaliselt kaaluvad nad alla 15 grammi).

Üldine toidulaud

Toitu roostikus jagub, kuid vaatamata sellele olid püügiarvud keskpärased. Rohkem kui 150 püügiga päevi on siiani olnud ainult paar.

Haruldane kiil

Kiilidest on sel hooajal kõige põnevam leid mõned päevad tagasi võrku jäänud kollavööt-kuningkiil. Sügis-tondihobud (meie arvukaim rändav kiililiik, keda soodsate olude korral tabatakse Kabli linnujaamas Helgolandi mõrdpüünisega arvukalt) hakkasid lendama kümmekond päeva tagasi, kuid seni siiski vaid üksikud isendid. Teisi kiililiike esines väga vähe (mõned sinikiilid ja loigukiilid).

Sääskede poolest võis 41. hooaega pidada üheks kesisemaks.

Öösorre sattus linnujaama kaheksa.

FOTO: Eesti Ornitoloogiaühing

Tagasi üles