Jaak Juske: Kui mets ja maa sai meitele

Sotsiaaldemokraat Jaak Juske tunnustab parteikaaslast ­August Reid, kes Theodor Pooli eelnõu seaduseks koputas.

FOTO: Konstantin Sednev

Täna, 10. oktoobril saab sajand päevast, mil Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformiseaduse, millega sundvõõrandati mõisamaad. Seda oma ajas väga radikaalset seadust oodati rahva seas väga, sest nüüd võitlesid Eesti mehed vabadussõja rinnetel oma maa, mitte enam baltisaksa parunite maa eest. 1919. aasta aprillis tööd alustanud Asutavas Kogus moodustasid võimsa enamuse sotsiaaldemokraadid koos Tööerakonna liikmetega.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Asutava Kogu kaks peaeesmärki oli võtta vastu maareformi­seadus ja koostada Eesti Vabariigi esimene põhiseadus.

Vabadussõja ajal soovis suurem osa Eesti rahvast sotsiaalse ebavõrdsuse likvideerimist, kuna enamik maast kuulus endiselt 6000–7000 baltisaksa mõisnikule, samal ajal kui kaks kolmandikku elanikest oli ilma maata. Juba aprillis 1919 asuti maa ümberjaotamist Asutavas Kogus arutama. Kuigi kõik erakonnad olid veendunud maareformi vajalikkuses, algasid teravad vaidlused selle teostamise üle.

Tagasi üles