Parkide hooldamise lugu

Selle eest, et Pärnu rannas koristustööd kunagi ei lõpeks, hoolitsevad suvitajad ja ilmastik. Foto: Urmas Luik

Pärnu väärtus, au ja uhkus on alati olnud tema pargid ja haljasalad. Paraku nõuavad need hooldust ja neid töid on aega­de jooksul tehtud mitmel viisil. Nooremas keskeas inimesed mäletavad, et aprilli teises pooles korraldati leninlik laupäevak, mille üks osa oli parkide ja haljas­alade puhtaks riisumine mullusest leheprahist. Huvitaval kombel ei olnudki sellal eesmärk, et pargid saaks puhtaks 15. novembriks ja lehed prügimäele kompostiks veetud. Pealegi juhtus sageli nii, et esimene lumi ­lõpetas tegevuse parkides.

20 aastat tagasi oktoobris kuulutas Pärnu linnavalitsuse kommunaalamet välja konkursi 47 haljastus- ja puhastusobjekti hooldaja leidmiseks, pakkumisi oodati 25. oktoobrini. Nii kirjutas Pärnu Postimees oktoobri algul 1999.

Linnavalitsuse kommunaalameti tollane juhataja Ado Viik selgitas, et haljastusobjektid on pargid, puhastusobjekti näitena tõi ta Tammsaare puiestee kahe sõidutee vahelise ala, kus tuli pühkida kõnnitee ja riisuda puudealused.

Kus vähegi oli võimalik panna kohustus eraomanikule või ühistule, seal nii tehtigi. Näiteks Mai tänavagi ääres on kõnnitee ja puud, aga sealse heakorra eest hoonest sõiduteeni pidid hoolitsema majaomanikud või ühistu. “Kommunaalamet tellib puhastuse nendele aladele, mida keegi teine ei hoolda,” ütles Viik.