Talve müümise lugu

Värskemaid muutusi linnapildis: Aia tänava pikendus. Talvine Pärnu ootab inimesi siia aru ja koosolekuid pidama, samuti teadust edendama. Foto: Mailiis Ollino

Esimest korda ­räägiti Pärnus ­talve müümisest 1999. aasta lõpul. Seega juba 20 aastat tagasi üritati teha ajurünnakut, kuidas pikendada suvepealinnas hooaega nii, et sügisel-talvel ei kummitaks unisus ja igavus.

Üldiselt läks Pärnu sanatooriumidel 1999. aastal kriisi kiuste hästi. Esirinnas olid Tervis ja Estonia. Mõlemad olid kasumi paigutanud renoveerimistöödesse, et majutustingimused vastaks välismaalaste nõudmistele.

Kliendirohkuse tingisid madalad hinnad. Raviteenuste eest Pärnus tuli tasuda tunduvalt vähem kui Soomes. Samuti maksti siinsetele arstidele Soomega võrreldes mitu korda väiksemat palka. Sellest siis konkurentsieelisedki.

Näiteks Tervise täitumus oli aasta ringi 80–85 protsenti, kuid sellest vaid viiendiku moodustasid eestlased. Talvel olid esikohal soomlased ja rootslased.