Linnavara lugu

Ajakirjanike plaan muulid erastada ärgitas linnavalitsust üle 20 aasta tagasi tunnistama, et need kuuluvad siiski linnavara hulka, ehkki peremees rajatiste korrasolekust suurt ei hoolinud. Foto: Mailiis Ollino

Pärnu linn oli enne 1940. aasta punast pööret Eesti kui mitte kõige rikkam, siis üks jõukamaid linnu. 31. märtsi 1940 seisuga oli linna kinnisvara hinnatud 7 339 541 kroonile ja 88 sendile. Vallasvara oli linnal 671 792 krooni ja 81 sendi eest.

Mõni vallasvara komponent oli üsna odav. Näiteks pullitalli taha pole märgitud mingit summat. Lubjatööstus oli hinnatud 23,65 ja kompostitööstus 37,47 kroonile. Munamäe kohvik vedas välja 78,60 kroonini.

Pärnu linnal olid aukartustäratavad metsamassiivid, mis olid hinnatud üle 3,4 miljonile kroonile. Pärnule kuulusid Jänesselja, Pärli, Ullaste, Sanga, Kastna, Reiu ja Niidu mõis ning talud Tahkurannas, Tõstamaal, Saugas ja Vilu­veres. Kõik mõisad ja talud ühes maaga olid hinnatud ligikaudu poolele miljonile kroonile.