Romek Kosenkranius: Vabandust paluma peab linlastelt

Pärnu muinsuskaitseala teemaline koosolek tõi Vanalinna põhikooli saalitäie huvilisi. Nii linnavalitsus kui volikogu on 2016. aastast peale taotlenud Eesti valitsuselt Pärnu muinsuskaitseala viimist 2006. aasta eelsetesse piiridesse. Foto: Lilli Tölp

Mark Soosaar kirjutas Pärnu Postimehes (vt “Paludes vabandust” PP 6.02), et võib-olla ta eksib, aga on olnud 2006. aastast volikogu planeeringukomisjonis ega mäleta, et volikogus või volikogu komisjonis oleks kunagi kahtluse alla pandud muinsuskaitseala laiendamist 2006. aastal.

Soosarest veidi noorema inimesena on mul eredalt meeles 19. mai 2016, kui kaunil päikeselisel päeval kogunes volikogu planeeringukomisjoni 13 liiget. Komisjoni esimees Enn Raadik oli päevakorda pannud eelnõu “Ettepanek vabariigi valitsusele Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala põhimääruse muutmiseks”, mille sisu oli kahandada muinsuskaitseala 2006. aasta laienemise eelsetesse piiridesse. Komisjon otsustas, et muinsuskaitse ala tuleb vähendada ja teha vastav ettepanek valitsusele. 11 poolthäälega otsustati eelnõu volikokku saata. Vastu oli vaid üks, erapooletuks jäi samuti üks liikmetest ja protokollist selgub, et koosolekust võttis osa Mark Soosaargi.

Samuti on mul üsna selgelt meeles 2016. aasta Pärnu linnavolikogu maiistung, kus volikogu otsustas üksmeelselt vastu võtta otsuse, millega paluti Eesti Vabariigil muuta Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala põhimäärust ja vähendada kaitseala nii, et ala piirid oleks sisuliselt 2005. aastani kehtinud piirid. Otsuse vastuvõtmisel väljendasid opositsioon ja koalitsioon üllatavat üksmeelt: 28st kohal olnud volikogu liikmest 23 hääletas poolt, vastu polnud keegi ja vaid viis jättis hääletamata. Tänu sellele otsusele ja praeguse kultuuriministri Tõnis Lukase eestvedamisele on algatatud diskussioon Pärnu muinsuskaitseala muutmise üle.