Indrek Tammekänd: Kas mureks on üraskid või lageraierüüste?

Üraskitest puretud mets. Foto: Urmas Luik

Eestis on viimastel aastatel metsa raiutud ­rekordmahus ja aastas tehakse juba üle 40 000 hektaril lageraiet. Kuidas sobitub siia pilti kaitsealale üraskite tehtud 0,4hektarine surnud puudega plats, mida kirjeldati artiklis “Soomaa rahvuspargis kasvab üraskite koloonia” (15.02 PP)?

Lageraiele suruvad intensiivmajandajad külge uuendamise sildi, üraskid aga tegelevad loomulikult rüüstega. Veider on seejuures, et lageraie kui viimase 150 aasta uusraieviisi õigustamisel kasutatakse argumendina looduslikke häiringuid, nagu näiteks metsa hukkumine tulekahju, tormi, üleujutuse või putukate tõttu. Nii pole õige mõista hukka 0,4 hektaril toimetanud üraskid, võttes ise aastas üle 40 000 hektarilt – see ei näita loodusest hoolimist.

Mulle näib üraskite teema esiletõstmine võttena, millega püütakse avalikkuse tähelepanu äärmuslikult üleraielt ära juhtida. Kahetsusväärselt ei vii selline tegutsemine meid metsakonflikti lahendustele lähemale. Raie on meile elutähtis. Säästlik ja jätku­suutlik majandamine samuti. Sellest tõdemusest lahenduseni jõudmine eeldab majandamise hoo pidurdamist, mitte vastupidi.