Sindi laululava läbi aastakümnete

Laululava Sindi ujulas. Foto: Erakogu

Kui Riia preislasest kaupmees Johann Christoph Wöhrmann Pärnumaale 1832–1834 vabriku asutas, oli sellel kohal vaid mõne taluga Saia küla. Suurlinna kogemustega ärimehel olid aga oma plaanid ja üsna vaba voli Pärnu komandandilt tähtajata rendile saadud Sindi mõisa maad oma käega ümber kujundada.

Tekstiilivabriku ümber tekkis asula, kuhu vabrikant lasi nii ehitada vabrikutööliste ja -meistrite elamud kui istutada puiesteed ning rajada parki suvepaviljoni ja laululava. Kohalike hariduse eest hakkas hea seisma vabrikuperemees, andes kooli tarvis ruumid ja palgates õpetaja.

Kui maarahvast avalikult eestlasteks nimetama hakanud papa Jannsen kutsus 1869. aastal Tartusse kokku esimese Eesti laulupeo, oli Sindist suurele peole saata oma meeskoor. Vabrikus töötas kaugelt üle 1000 inimese ja Saia külakesest oli kasvanud Sindi vabriku asula, kus oli välja kujunenud oma elukorraldus. Muusikal oligi selleks ajaks väikeasulale oma mõju: 1891. aastal asutati Sindi ministeeriumikoolis Eesti esimene muusika­klass, mille eestvedaja oli Karl Ramm. Meie muusikalugu tunneb teda kui meest, kes juba seminaristina kirjutas suure populaarsuse võitnud, mõisnikevastase suunitlusega laulu “Õrn ööbik” viisi.