Õpetajate palgaraha läks koolide remondiks

Teet Roosaar
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajal, mil Pärnus koolide remontimise ja spordihalli ehitamisega lõhki laenati, vastutas Pärnus hariduse eest Jane Mets. Samal ametikohal oli ta siis, kui võlakoorma tõttu õpetajate palga kallale mindi.
Ajal, mil Pärnus koolide remontimise ja spordihalli ehitamisega lõhki laenati, vastutas Pärnus hariduse eest Jane Mets. Samal ametikohal oli ta siis, kui võlakoorma tõttu õpetajate palga kallale mindi. Foto: Urmas Luik

Pärnu linnavalitsus tunnistas eile õhtul, et kasutas 2010. aastal õpetajate palgaraha Hansagümnaasiumi ja Ülejõe gümnaasiumi remondi eest tasumiseks.

Haridusministeerium avalikustas üleeile ülevaate, milles omavalitsuste kaupa võrreldi riigi tasandusfondist antavat õpetajate palgaraha ja koolide tegelikke palgakulusid. Selle järgi on Pärnu linn 17 protsenti palgarahast kusagil mujal kasutanud.

Linnavalitsus leidis seaduseaugu

Eile ennelõunal saatis Pärnu Postimees linnavalitsusele küsimused, soovides teada, milleks linnavalitsus 2010. aastal õpetajate palkadeks eraldatud riigieelarve tasandusfondi kasutas. Kell 16 saabunud vastusest selgub, et peale õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate töötasu, täienduskoolituse ja õppevahendite soetamise on Pärnu linn riigi tasandusfondi eraldisi kasutanud investeeringuteks.

“Kohalikul omavalitsusel oli õigus otsustada, millist valdkonda ja mil määral on vaja finantseerida. 2010. aastal Pärnu linnale eraldatud haridustoetuse vahendeid kasutati 100 protsendi ulatuses eelpool nimetatud valdkondades, ei mujal,” vahendas avalike suhete nõunik Maria Murakas-Ollo abilinnapeade Jane Metsa ja Meelis Kuke seisukohti.

Abilinnapead rõhutasid, et Pärnu puhul ei saa arvestamata jätta võlakoormust, milles on oma osa investeeringutel õpikeskkonda. “Vajadus olla kokkuhoidlik on kõigil linna allasutustel ja struktuuridel ning on käimasolevatel aastatel aja märk,” teatasid nad.

Abilinnapead leidsid, et riigi hariduskuludeks eraldatud raha säästlik kasutamine Pärnus on muu hulgas märk efektiivsest majandamisest ja tunnustus linna koolijuhtide väga heale tööle. “Kusjuures see ei ole toimunud õpetajate palga arvelt,” väitsid nad.

Linnavalitsuse vastuses on võtmekohaks sõnad “2010. aastal palgakulude kandmise järgselt vabaks jäänud vahendeid kasutati vastremonditud Hansagümnaasiumi ja Ülejõe gümnaasiumi koolihoonete investeeringute katteks”. Seadus ei luba aasta keskel tasandusfondi raha investeeringuteks kasutada, aga kui planeerida tööjõukulud väiksemana, tekib aasta lõpul sääst.

2010. aasta alguses kärpis Pärnu linnavalitsus viie kuni kümne protsendi võrra haridus-, kultuuri- ja hoolekandeasutuste töötajate palku. Avaldades tunnustust koolijuhtide heale tööle, üritab linnavalitsus jätta muljet, nagu poleks neil palkade kärpimises mingit osa.

Kui palju tasandusfondi rahast kahe kooli remondikulude katmiseks kasutati, linnavalitsus ei avalikustanud. Kindlasti poleks õpetajate palgad ilma selleta 17 protsenti suuremad olnud, sest koolijuhtide töötasuks ja täienduskoolituseks on riigi raha kasutanud paljud omavalitsused.

Kõige rohkem napsas Lavassaare

Haridusministeeriumi ülevaate järgi kasutas Pärnumaa omavalitsustest kõige rohkem õpetajate palgaraha muudeks kulutusteks Lavassaare vald, kus tasandusfond ületas õpetajate palgakulu 79 protsenti. Tasandusfondist otsisid koolikulude katteks lisa ka Paikuse, Are, Sauga, Surju ja Tahkuranna, ülejäänud vallad maksid oma tuludest õpetajate palkadeks juurde.

Lavassaare vallavanem Ene Täht ütles, et statistikat annab mitmeti tõlgendada. Vald on riigi tasandusfondist peale õpetajate palga maksnud direktori töötasu, klassijuhataja lisatasu, õpetajate koolituskulusid ja kui üle jääb, siis logopeedi töötasu. Kütmiseks ja muudeks majanduskuludeks pole tasandusfondi raha võetud.

“Klassijuhatamine käib õpetajatöö juurde, selleta süsteem ei toimiks,” lausus Täht. Ta lubas, et süveneb koos pearaamatupidajaga põhjalikult teemasse ja teeb endale selgeks, mida tohib ja mida ei tohi.

Lavassaare lasteaia-algkooli põhiprobleem on tema väiksus. 2010. aastal õppis seal kooliosas 12 ja praegu kuus last. Õpetajad on tööl osalise koormusega, näiteks kehalise kasvatuse õpetajal oli 2010. aastal vaid 0,18 kohta. Seetõttu oli selle kooli õpetajate palk 2010. aastal Pärnumaa omavalitsustest kõige väiksem, 9251 krooni kuus.

Haridusministeeriumi statistika järgi olid õpetajate keskmised palgad Eesti linnadest kõige suuremad Tartus, Paides ja Tallinnas. Pärnu jäi oma 12 818 krooniga viiendale kohale. Kõige nigelam oli töötasu Võrus, Kohtla-Järvel ja Haapsalus, neist esimene sai hiljuti kurikuulsaks linnajuhtide palga hüppelise tõstmisega.

Pärnu palgad on 28. kohal

Pärnu linnavalitsuse andmetel asusid Pärnu õpetajad keskmise palgaga Eestis 28. kohal 221 omavalitsusest. “Siinkohal tuleb arvestada, et oleme õpetajate palkadega valitsuse kehtestatud munitsipaalkoolide õpetajate töötasude palgavahemikus,” teatasid abilinnapead Mets ja Kukk.

Pärnumaa omavalitsustest hoolitsevad oma õpetajate eest kõige paremini Sauga, Kihnu ja Paikuse vald. Kõige madalam on õpetajate palk seal, kus laste arv sunnib kooli lasteaiaga liitma. Sel sügisel ühendati näiteks Tootsi põhikool ja lasteaed, Tootsi õpetajate palgad on tagantpoolt eelviimased.

Tasandusfondi eraldiste haridustöötajate lisatasudeks ja koolide remondiks kasutamine on kaks väga erinevat asja. Ühel juhul näevad haridustöötajad raha oma palgaarvel, teisel juhul aga vähendatakse linna võlakoormat.

Ajal, kui koole remontida ja spordihall ehitada otsustati, vastutas Pärnus hariduse eest abilinnapea Jane Mets. Meelis Kukk tuli rahanduse abilinnapeaks mullu kevadel, otsus palgaraha koolide remondiks kasutamise kohta oli selleks ajaks ammu tehtud.

Tagasi üles