Peeter Prisk: Ärme otsusta noorte eest!

Rail Balticu raudteeprojekt, mis ühendaks Pärnu kolmveerandtunnise sõiduajaga nii Tallinna kui Riiaga, on kindlasti kõige suurem võimalus Pärnule läbi ajaloo, kirjutab Peeter Prisk. Foto: Urmas Luik

Olen 53aastane ettevõtja, keda korduvalt on kutsutud pealinna tööd tegema ja sellest sõltuvalt elama. Olen otsustanud jätta minemata, sest mulle tõesti meeldib Pärnus, kuigi selgelt suuremad võimalused on suurlinnades. Pärnu suurima probleemina on juba aastakümneid nimetatud rahvastiku kahanemist ja noorte lahkumist linnast pärast koolilõpetamist. 

Noored ei leia siin kõrghariduse omandamise järel tasuvat tööd. Rail Balticu (RB) kiirraudtee, mis ühendaks Pärnu kolmveerandtunnise sõiduajaga nii Tallinna kui Riiaga, on Pärnule kindlasti kõige suurem võimalus läbi ajaloo. Midagi samaväärselt tugeva potentsiaaliga pole sellele vastu panna. Kui siia lisada RB kaubajaama tulek koos kavandatava maanteevõrgu, lennujaama ja sadama sidumisega, kasvab Pärnu kui logistikakeskuse mõju kogu regioonis tuntavalt. See kõik loob täiesti uued väljavaated toota, komplekteerida, pakkida ja osutada muid logistikaga seotud teenuseid. Seeläbi tekiks nii tarku töökohti kui areneks regiooni majandus.Pärnu linnavõim on seni RBd toetanud. Nüüd on seda muutust lausa valus lugeda. Pärnumaa inimeste häältega nii kohalikku volikokku kui riigikokku valitud ministri Mart Helme väljaütlemised, et tema salajasel juhtimisel on juba mõnda aega töötatud raudteeühenduse vastu on Pärnule väga kahjulikud.

Iga inimese ehitatav ühendustee on kompromiss loodusega ja rajatud millegi arvelt.

Iga inimese ehitatav ühendustee on kompromiss loodusega ja rajatud millegi arvelt. Piltlikult on see nii ürgajast peale. Muidugi tuleb ehitusi kavandades alati minimeerida kahju eri mõjutajate vahel. Me ei arvuta millegipärast, kui suurt kasu annab Tallinna–Tartu raudtee või -maantee rahaliselt, vaid oleme harjunud, et see ühendustee on osa meie igapäevasest elust. Need teedki on kunagi kavandatud ikka selleks, et tulevastel põlvedel oleks parem liikuda ja et kiire ühendusega tekiksid uued võimalused.

Kui RB valmib plaanitult 2026 või veel hiljem, on see nagunii eelkõige ühendustee tulevastele põlvedele. Mina olen siis juba 60 ega saa siis käia Pärnust tööl näiteks Riias või Tallinnas. Küll aga saavad seda minu lapsed. Seepärast arvan, et selle üle, kas raudteed on vaja, peaks eelkõige arutlema noorem põlvkond. Korraldatavates uuringuteski peaksid eelkõige osalema nooremad. Küll on õige, et ka Tallinna noor avaldab arvamust kiire ühenduse loomise kohta, sest tema võib olla väga huvitatud elamisest näiteks Pärnus, aga tööl tahab käia Tallinnas edasi. Loodan väga, et hädapiduri tõmbamise üleskutseid, nagu Pärnu Postimehe ajakirjanik oma arvamuses 5. mai lehes esitas, ei hakka kunagi tegema noored pärnakad, kes näevad enda tulevikku selles arenevas linnas. Ärme otsusta noorte eest, las seda teevad ikka nemad ise!