Hispaania haigus

Washingtoni Walter Reedi haigla gripiosakond Hispaania gripi ajal, mis nõudis eri hinnangutel 20–25 miljonit inimelu. Foto: shutterstock.com

Pilusilmse viiruse poolt nelja seina vahele ehmatatuna oli aega mõelda ja nii meenus mulle, et riiulil peaks olema raamatuke eelmise sajandi kõige ohvrirohkema pandeemia kohta. Leidsingi Tartu linna kooliarsti Feliks Lepa Põhja-Balti arstide seltsi Tartu osakonnas peetud ettekande äratrüki “Hispaania haigus”, mille on välja andnud Postimehe kirjastus 1918. aastal. Selle lehitsemise järel tuli juba riiulilt otsida Valguse kirjastuse sarjas “Teadus ja tervis” 1970. aastal ilmutatud, Pärnu kauase sanitaarepidemioloogia­jaama ehk tervisekaitsetalituse peaarsti Raul Vodja raamat ­“Nohu, köha, gripp”.

Järgnevalt sellest, mida targad mehed on mitmenimelise (gripp, influentsa, Hispaania haigus, Itaalia palavik, valge ini­mese haigus) halva lapse kohta kirjutanud.

Influentsaks ristiti see haigus 1743. aastal Inglismaal. Dr Hu-xam pidas haiguse põhjuseks õhuvoolu ja nimetas ta influentsaks (ladina keele sõna influo ehk ‘sisse voolama’ järgi, dr Lepa ja dr Vodja versioon on itaaliakeelne influenza di freddo, mis tähendab ‘külma toime’).

Prantsusmaal nimetati seda tõbe samal ajal gripiks (gripper tähendab ‘äkki tabama, haarama’), kuna sellel ajal oli haiguse esimene tundemärk ootamatu algus. Samal põhjusel kutsuti seda haigust Saksamaal Blitzkatarr’iks ehk välgukatarriks.