Sisukord
Ajalugu
Paberleht

800 aastat tagasi korraldasid saarlased Lihulas veresauna

3 min lugemist
Foto etenduselt “VI idus Augusti. Rootslaste häving Lihulas”, 2000. aasta augustis. FOTO: Janek Vipre

Täna tähistatakse 800 aasta täitumist Lihula lahingust, mis ajalukku on läinud eestlaste ühe suurema võiduna.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

1220. aastaks oli Eestimaa ristisõdades juba suuresti vallutatud ja jaotatud kahe poole vahel: Põhja-Eesti kuulus taanlastele kantsiga Tallinnas ja Lõuna-Eestis Riia piiskopile. Mõlemad valitsejad kindlustasid oma territooriumi paganlikku usku rahva ristiusustamisega, seda põhimõttel “kes ees, see mees” ehk kes külarahva ära ristis, sellele küla ka kuulus.

​Nii tekitas Riia piiskopile Albert von Buxhoevedenile pahameelt, kui 1220. aasta kevadel sekkus sellesse võistlusesse kolmas pool: Rootsi noor, 19aastane kuningas Johan Sverkersson oma vägedega.

07.08.2020 11.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto