800 aastat tagasi korraldasid saarlased Lihulas veresauna

Foto etenduselt “VI idus Augusti. Rootslaste häving Lihulas”, 2000. aasta augustis. Foto: Janek Vipre

Täna tähistatakse 800 aasta täitumist Lihula lahingust, mis ajalukku on läinud eestlaste ühe suurema võiduna.

1220. aastaks oli Eestimaa ristisõdades juba suuresti vallutatud ja jaotatud kahe poole vahel: Põhja-Eesti kuulus taanlastele kantsiga Tallinnas ja Lõuna-Eestis Riia piiskopile. Mõlemad valitsejad kindlustasid oma territooriumi paganlikku usku rahva ristiusustamisega, seda põhimõttel “kes ees, see mees” ehk kes külarahva ära ristis, sellele küla ka kuulus.

​Nii tekitas Riia piiskopile Albert von Buxhoevedenile pahameelt, kui 1220. aasta kevadel sekkus sellesse võistlusesse kolmas pool: Rootsi noor, 19aastane kuningas Johan Sverkersson oma vägedega.