:format(webp)/nginx/o/2021/03/15/13680292t1h7bef.jpg)
/nginx/o/2021/02/01/13607410t1hdcee.jpg)
Möödunud neljapäeval ilmunud Pärnu Postimehe artiklis “Kassikakk võib anda populaarsele kettagolfipargile surmahoobi” kirjutatakse, kuidas kassikaku elupaigas piiranguvööndi kehtestamine ähvardab Valgeranna kettagolfipargi sulgeda. Rakendama peaks kõiki meetmeid, tagamaks, et seni Valgeranna metsas järjepidevalt pesitsenud haruldane lind seal ka edaspidi rahulikult poegi kasvatada saaks.
Artiklis peab Audru osavalla juht Priit Annus kummaliseks asjaolu, et vaid kettagolfi piiratakse, samal ajal on lubatud metsas ja radadel lahtiselt jooksvad koerad. Kohe-kohe algab pesitsusperiood ja kuidagi ei soodusta seda samas piirkonnas kassikakuga võidu lendavad kettad. Sobivaid elupaiku sellele majesteetlikule linnule on niigi piiratult, kuid kettagolfiradu saab kindlasti luua mujale. Loodan, et keskkonnaamet teeb siin oma tööd kompromissitult ja Pärnu linn leiab kettagolfipargile uue või lausa mitu sobivat ala.
Mulle väga meeldib ketast lennutada ja olen ala huviline, kuid nimetan Valgeranna kettagolfipargi kolimise toetuseks veel kitsaskohti, mida looduskeskkonna häirimise, sealhulgas puude kahjustamise, õrna luitepealse taimkatte äratrampimise kõrval selles artiklis ei puudutatud.
Kui Valgeranna metsaradadele ilmusid kettagolfirajad ja kettaid lennutavad harrastussportlased, kaasnes sellega peale looduskeskkonna häiringute veel üks probleem. Nimelt võtsid kettagolfarid üle jalutus- ja spordirajad, mida inimesed juba varem aktiivselt kasutasid.
Võimaliku ohu kõrval tekitab selle spordiala harrastamine avalikul puhkealal konflikte.
Sadakond kilomeetrit tunnis kihutav plasttaldrik, mis kaalub kolm kuni neli korda rohkem kui golfipall, läheb ühel ajal lendu nii amatööri kui profi käest. Samal ajal aga kasutavad rada nii perega jalutajad, metsas uitajad kui ka tervisespordi harrastajad. Ei tuleks ju selle pealegi, et disc golf’i rada lubataks näiteks Pärnu Rannaparki, ja ka suvituspiirkond Valgerand ei pea see paik olema.
Võimaliku ohu kõrval tekitab selle spordiala harrastamine avalikul puhkealal konflikte. Tean olukordi, kus metsarajal väikeste lastega uitav perekond jääb järjepanu ühele või teisele kettagolfiseltskonnale ette. Leidub viisakalt ootajaid, aga ka neid, kes leiavad endal olevat õiguse kettamängu segajaid korrale kutsuda, et need kiiremini liiguks.
Kettagolfarid on Valgeranna puhkeala liikumisrajad üle võtnud ja ülejäänud tegelastest on saanud soovimatud isikud. Sarnased probleemid on üles kerkinud ka näiteks Rääma pargis, kus rada on paigutatud lasteaia ja kooli vahelisele puhkealale.
Kuna linnal on käsil üldplaneeringu koostamine, on väga tõenäoline, et Pärnu linnas, mis oma territooriumilt (858 ruutkilomeetrit) on maailma üks suuremaid linnu, leitakse Valgeranna kettagolfipargile uus ja kõiki osalisi rahuldav koht.
Kassikakk
Kuni 180sentimeetrise tiibade siruulatusega lind, kes pesitseb maas ja elab looduses kuni 20aastaseks. Liik kuulub esimese kaitsekategooria nimekirja ja tema arvukus on peamiselt intensiivse metsaraie tõttu aasta-aastalt vähenenud.
Praegu elab Eestis hinnanguliselt veel sadakond kakupaari.