Keskkonnaamet ei leia tõhusat abinõu kormorane ohjata

Võib juhtuda, et kormoraniparved hakkavad välja noppima kerget saaki: jões sündinud noori lõhilasi ehk smolte. Foto: Urmas Luik

Kormoranide arv kasvab Eestis jõudsalt. Aina rohkem näeb neid toimetamas Pärnu jõelgi, kus nad kalateadlaste hinnagul ohustavad lõheliste populatsiooni. Keskkonnaameti teatel aga ei ohjata lindude arvukust, sest muud võimalust peale massilise hävitamise selleks polevat.

Eelmisel nädalal kirjutas Pärnu Postimees, et sel aastal on kormoranid varasemast suuremate parvedena võtnud koha sisse Sindis Tindisaarte juures. Eri hinnangute põhjal toitub seal iga päev paar tuhat lindu. Vaid mõni aasta tagasi kohtas neid sealkandis mitu korda vähem.

Kormoranide arvukus on tõusnud kogu Eestis. Mõne aasta­kümne eest elutses neid meil mõni ­tuhat paari ja liik oli looduskaitse all. Aastal 2009 loeti paare kokku 13 700. 2015. aastal täheldati keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna spetsialisti Kaarel Kaiseli kinnitusel kormorane juba 21 416, mullu aga 25 072 pesitsevat paari.

Kuna kormoranid on hea isuga ja nende arvukuse kasv mõjutab siinset kalavaru, peaks mitme kalateadlase hinnangul kiiremas korras tegutsema, näiteks kevadsuvel pesadest munad ära korjama.

Ometi ei reguleerita keskkonnaameti teatel kormoranide hulka praegu mingilgi moel.

Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna juhataja Tarvo Roose sõnutsi jõuti liigi kaitse ja ohjamise tegevuskava aruteludel arusaamisele, et kormoranide arvukuse vähendamiseks tuleks neid massiliselt hävitada. “Seda ei peetud vastuvõetavaks,” märkis Roose.

Seetõttu otsustas amet, et kormorane võiks ohjata aladel, kus ilmneb potentsiaalne konflikt muude kaitseväärtustega. Laiali pelatada ei tohik pesitsevaid kolooniaid: nii tekib ühe asemel mitu uut asurkonda. “Kaluritel võimaldati seda teha, aga kuna protsess on keeruline ja ressursimahukas, huvi vaibus,” sedastas Roose.

Keskkonnaministeeriumi ametnike teatel hinnati kormorani mõju juba 2019. aastal Euroopa Komisjonile esitatud linnudirektiivi aruandes keskmiseks ja arvukuse kasvades võib see veel suureneda. Samal ajal toitub kormoran peamiselt majanduslikult vähetulusatest kaladest, näiteks emakalast.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Mariliis Paal ja kalavarude osakonna peaspetsialist Elo Rasmann selgitasid, et tegu on loodusliku ehk loomuliku mõjuga. Samuti rõhutasid ametnikud, et paljalt kormorani olemasolu mõnes piirkonnas ei tähenda automaatselt suurt mõju kalavarule ehk omakorda majanduslikku kahju kaluritele.

Mis saab lõhejõest?

Kalateadlaste arvates ohustavad kormoranid Pärnu jõe kui lõhejõe tulevikku, sest võib juhtuda, et kormoraniparved hakkavad välja noppima kerget saaki – jões sündinud noori lõhilasi ehk smolte, kes kevadel merre rändavad, et seal suureks kasvada ja kord tagasi kudema tulla.

Kui need noored laskujad suuresti välja nokkida, ei tekigi lõhe asurkonda või jääb ta väikseks. Samasugune on mõju kudevatele tintidele.

Sindi pais sai alles mõni aasta tagasi siirdekaladele avatud. Suurprojektile pandi suured ­ootused ja hea stsenaariumi kohaselt võiks jõgikond lõhelistega kenasti asustatud saada. Kormoranide tegevuse tõttu ei pruugi ettevõtmise tulemusi niipea näha.