30 aastat tagasi ⟩ Sanatooriumidelt kadus Nõukogude Liidu toetus ja algul kliendidki

Estonia sanatooriumi hoone 30 aasta eest. Foto: Pärnu muuseumi fotokogu

Kolm kümnendit tagasi, 1991. aasta kevadel avanes Pärnu sanatooriumide ukse vahelt kurb pilt. Eesti oli valinud iseseisvuse ja seoses sellega oli Nõukogude Liit õpetanud nende raviasutuste doteerimise. Hinnad olid mitmekordistunud ja sanatooriumid jäänud pooltühjaks.

Kuurordiloolane Tiit Kask tõdeb, et tollasest august oli ainult üks pääsetee: tuli lüüa käed turismiettevõtjatega. Kui ta aga selle mõttega toona välja tuli, suhtuti sellesse skeptiliselt, isegi kurjalt. Sanatooriumid olid ikkagi raviasutused, kus räägiti patsientidest ja palatitest. ”Kliendid” ega “hotellitoad” ei kuulunud sanatooriumide sõnavarra. Murrang selles vallas tuli alles aastatel 1994–1995.

“Praegu kõlab see veidralt, aga kui me tol ajal ütlesime, et “vaadake, mujal maailmas nimetatakse seda terviseturismiks”, siis sanatooriumide juhid ja peaarstid solvusid. “Te tahate tõsisest meditsiiniasutusest teha mingi poolpiduse puhkuste ja lõõgastusasutuste taolise nähtuse?”” meenutab tollal turismisektoris töötanud Kask sanatooriumijuhtide reaktsiooni.