Soovitused sotsiaalmeedia kasutajatele infosõja ajal

Raporteerige vaenulikust/rumalast valeinfost ja blokeerige see.
Võimendage ja toetage usaldusväärseid hääli. Ei pea tingimata ise uut sisu looma ega kõike kommenteerima. Usaldusväärse allika postitusi jagades lisage siiski väike selgitus.
Jagage originaalpostitust, mitte ärge kopeerige seda oma kontole, nii on teistel lihtsam algallikat kontrollida.
Kui kritiseerite, lisage kritiseeritud infost kuvatõmmis, mitte link, vastasel juhul jõuab veel rohkem inimesi ebasobiva info juurde.
Ärge trollige. Ärge olge suheldes kõrk ega läbivalt sarkastiline.
Ärge laske netitrollil end kaasa haarata! Mida rohkem reaktsioone lausrumal kommentaar või postitus saab, seda tähtsamale kohale infovoos algoritmid selle tõstavad. Ka siis, kui ütlete: “See on loll jutt”, saab postitus hoogu juurde.
Kuidas tunda ära trolli? Tihti on tal äsja loodud konto, imelik nimi ja profiilipilt. Ta kirjutab polariseerivaid ja ässitavaid kommentaare ning kasutab ära inimeste tugevaid tundeid, et külvata segadust ja saada tähelepanu.
Õppige, kuidas kontrollida fotode ja videote tausta ning päritolu. Lihtsaim nipp: kasutage Google’i pildiotsingut. Leidke lehe www.google.com paremast ülaservast “Images”. Vajutage fotoaparaadi ikoonile, et foto üles laadida või lisage foto link. Nüüd näete, mis kontekstis on sama pilti varem kasutatud.
Jälgige ja usaldage eksperte, professionaalseid ajakirjanikke. Säilitage siiski kriitikameel – nemadki võivad hoogu sattuda ja mõnikord eksida.
Ärge jagage infot, mis võib päris lahingutes osalevad inimesed ohtu seada. Mingi osa info teadlik kinnihoidmine käib taktikaliselt sõja juurde, nagu heidutusinfogi. Sel, et kogu teavet laialt ei jagata, on oma põhjus.

Infot aitasid koondada Maria Murumaa-Mengel, Diana Poudel, Piret Rospu, Pille Runnel, Simmo Saar, Tuuli Velling

Teabesõja ohvriks ei lase langeda infomullide lõhkumine

Lauri Läänemets Turvatunne pole enesestmõistetav