Kooli vaim kritiseeris õpilasi

, 7.a klassi õpilane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Vanalinna põhikooli akendest võib piiluda kooli vaim. Kas ta ka sünnipäevatordil vilksatab?
Pärnu Vanalinna põhikooli akendest võib piiluda kooli vaim. Kas ta ka sünnipäevatordil vilksatab? Foto: Erakogu

Pärnu Vanalinna põhikooli 40 aasta juubeli aktusel pälvis direktor Pille Tahker kõigi tähelepanu, kui kirjeldas, kuidas ta hommikul koolis oma laualt ebatavalise kirja oli leidnud.
 

Kirjas oli pöördutud kogu koolipere poole ja õpilastele pandi nii mõndagi südamele. Muuhulgas kurdeti kirjas, et enne pole meie koolis olnud nii palju neid, kes vaid kahtede ja kolmedega läbi ajavad. Samuti pidavat koridorides ja klassides valitsev prügi hulk varsti kogu kooli enda alla matma. Õpilaste omavaheline läbisaamine paistis salapärase kirja autori kohe eriti murelikuks tegevat.

Varem polevat meie koolis nähtud sedavõrd palju kiusamist ja halvasti käitumist. Õpilased ei käituvat halvasti üksnes üksteise, vaid ka õpetajate ja teiste koolitöötajatega.

Kirjas kutsuti kõiki üles paremini õppima ja avaldati lootust, et omavahelised suhted paranevad. Kirjale oli alla kirjutanud Vanalinna kooli vaim, kes, vaatamata oma kõrgele eale, siiski ehk teadis, millest kõneleb.

 

Vanalinna kooli vaimu kiri

HEAT VANALINNA KOLI ÕPILASET

Ollen siin maijas toimedanud juba peaaeku 110 aastat ja rõõmsald jälgginud meie maija inimeste tegemmisi - olen saanud juba osaks selle koli loost . Eriti on mule rõõmu pakkkunud erinevatesse tekemistesse ootamattult ja salamahti sekkumine ning selleka kaasnev segatus ja elevus.

Väga põnevad on siin majas olnud viimaset 40. aastat kui palju uskumatult rõõmsaid tegusaid õnnnelike ja sõbralike õbilasi ja õbetajaid olen ma kohanut – vahel on päris kahju olnud pimedas välja ilmuta ja neid veidi eksitada .. . aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutata mind teevad sealt kõrgelt pööningult alla vaadates aina murelikumakks mitmet asjat.

Esiteks on mull tõeline hirm et üsna varsti elan mina ja õpivad selle maja õbilased prügimäel – sellist sodi hulka maja sees ja väljas pole ma ennne kohanut ehk meie kolil saab olema varsti prügimäe näku

Teiseks tuntub mulle et meie kooli õpilaste sõnavarast on kaduma läinut kuskile tere sest järjest harvemini märkan et Vanalinna koli õpilaset seda sõna oma kaaslasteka õpetajateka või külalisteka kohtudes tarvitaksid

Kolmandaks meie kooli lugudesse pole kunagi olnud kirjuttatud hoolimatust lohakust kurjust ja iseki laiskust – hommikuti ei jõua ma ennam tuntidesse hilinejaid kokkugi lukedagi (tavaliselt läheb mul 25 pealt sekamini) nii palju puudulikke hindeid pole ma siin maijas kunaki kohanut ja palun jätke meelte et kooli õpilaste hirmuttamine ning väikene kiusamine on minu tööt mitte teie oma. Ma ei mõistaa miks järjest väheem märkan ma kaaslastele pööratavat toetavat ja sõpralikku pilku ning abivalmis kätt või lihtsalt head sõna …

Aga need asjad on kõik väga olulised meie kooli eilsetes tänastes ja homsetes lukudes – mõelge selle üle milliste lugudeka  ja millise näoga kooli te omale soovite …

Kui asjad ikkagi ei parane pean ilmselt hakkama pööninkult sagetamini alla tulema ja uskuge see teile ilmselt nii väka ei meeldi.

Ilusat kooli sünnipäeva!
Teie kooli majavaim, vanust 128,5 astat

Lugu on Vanalinna põhikooli ajalehest Kuller
 

Tagasi üles