Olaf Esna pajatab ⟩ Pärnu mahapõletaja iseloomustus krahvinna sulest

Marie Kleinmichel elas aastatel 1846–1931. Foto: Wikimedia

Lugeda on alati kasulik. Eriti memuaare, sest neist võid ootamatult leida midagi ka oma kodulinna kohta. Niimoodi leidsin killukese meie waldhofiaanasse, kui võtsin kätte krahvinna Marie Kleinmicheli (1846–1931) mälestused "Pilte ühest kadunud maailmast" (Tallinn, 1992).

Tänapäeval ei ütle Kleinmicheli nimi midagi, aga tema isa oli kunagi Riias Liivi-, Kura- ja Eestimaa kindralkuberneri vürst Suvorovi erakorraline abi ning hiljem Volõõnia kuberner. Krahvinna pidas Peterburis salongi, lävis Euroopa poliitikategelastega: kõikide kroonitud peade, igasuguste suurvürstide, vürstide ja krahvidega. Ta elas üle 1905. ja 1917. aasta revolutsiooni ja põgenes punase terrori eest välismaale, kus pani kirja kõnealused memuaarid.

Seos Pärnuga on järgmine.

1914. aasta lõpul korraldas krahvinna maskiballi, mille kutseid ihaleti väga. Igaüks, kes oma visiitkaardi krahvinna juurde jättis, lootis, et saab kutse, ja muutus vaenlaseks, kui see jäi saamata.