Olaf Esna pajatab ⟩ Kireva elukäiguga liha- ja piimatööstuse minister Jaan Pärn

Jaan Pärn. Foto: Olaf Esna kogu

Peaaegu iga Eestis olnud riigikorra ajal on riigielu korraldamisel ja valitsemisel olnud pärnakaid ja pärnumaalasigi. Erand polnud ka Eesti NSV ministrite nõukogu Aleksei Müürisepa juhtimise ajal. Eesti NSV ülemnõukogu kinnitas A. Müürisepa juhitud valitsuse ametisse esimest korda 29. märtsil 1951 ja sellesse valitsusse kuulus liha- ja piimatööstuse ministrina Pärnumaal Vana-Karise vallas sündinud kireva elukäiguga Jaan Pärn.

Jaan Pärn sündis 11. mail 1899 talupoja pojana. 1905. aastal sai temast taludes karjapoiss ja vanuse lisandudes põllutööline kuni algkoooli lõpetamiseni 1915. aastal. Seejärel sai ta tööle kodukandis piimaühistusse ehk meiereisse ning seepärast nimetatakse teda teatmikes piimandustöötajaks. 1916. aastal astus vabatahtlikuna tsaariarmeesse. Teenis 62. tagavara-sapöörikorpuses ja 17. diviisis ning demobiliseerus 1918. aastal allohvitserina.

Kuni vabadussõja puhkemiseni oli Pärn põllutööline. Vabadussõjas oli ta sapööriroodu varahoidja. Pärast reservi arvamist 1920. aastal siirdus Tallinnasse, töötas ehitusel ja õppis 1920–1921 Tallinna kolledžis. Seejärel naasis kodukanti ja hakkas pidama asunikutalu. Kusagil nakatasid teda kommunismipisikud ja nii astus ta 1922. aastal Eesti Kommunistliku Partei (EKP) liikmeks. 1924. aasta juulis Pärn arreteeriti kommunistliku tegevuse pärast ja mõisteti kaheksaks aastaks sunnitööle. Karistus oli suhteliselt kerge, sest ta ei kuulunud parteiladvikusse. Vabanes vangimajast 1932. aastal ja tegi jälle kodukandis ehitustöid. Töötas ka Sindi vabrikus, kus olevat aidanud Jaak Nessleril kommunistlikku propagandat teha.